/nginx/o/2024/01/23/15846198t1hafd9.jpg)
Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2024. aasta keskkonnateoks Martti Helde metsadebatti lahkava filmi «Vara küps». Helde dokumentaalfilm tõi esmakordselt kaamera ette pea kõik ühiskondliku metsadebati osapooled: loodusteadlased ja -kaitsjad, metsatööstuse ning RMK. KUKU raadio saates Ilmaparandaja oli saatejuht Mart Valneril sel nädalal külas filmi režissöör Martti Helde, kellega tuli lisaks filmile ka juttu selle ümber toimunud meediakajastusest.
Helde tunnistas, et filmi vastuvõtt avalikkuses oli vastuoluline, kuid meedia kajastus tõi välja murettekitava tasakaalutuse. «Delfi meedia ei avaldanud meie filmi kohta ühtegi artiklit ega pressiteadet. Samuti puudusid galeriid filmi esilinastuselt,» ütles Helde. See teadlik ignoreerimine paistis olevat seotud metsatööstuse huvidega, mis on Eestis mõjuvõimsad.
Sama probleem ilmnes ka rahvusringhäälingus ERR, mis keeldus avaldamast metsateadlaste kirjutatud artikleid, mis seostusid filmi sõnumitega. Samas olid nende uksed avatud Maaülikooli teadlastele ja Maalehe sisule, mis sageli kajastavad metsatööstuse sõbralikke seisukohti. Helde sõnul selline valikulisus mitte ainult ei kitsenda debatti, vaid võib pikaajaliselt mõjutada ka avalikku arvamust.
Filmi «Vara küps» üks paljastavamaid hetki tuli montaažiruumi töös, kus selgus, et metsatööstuse esindajate sõnumid olid häirivalt ühesugused. Martti Helde kirjeldas, kuidas intervjuusid analüüsides hakkasid välja joonistuma mustrid, mis viitasid ettevalmistatud ja disainitud kommunikatsioonistrateegiale. «Kui vaadata intervjuusid eraldi, tunduvad need siirad ja isiklikud. Kuid kui panna kõrvuti kümnete intervjuude lõigud, muutub selgeks, et need on osa suuremast turundusplaanist,» selgitas Helde. Sõnad, fraasid ja isegi tonaalsus kordusid, viidates sellele, et sõnumid polnud indiviidide isiklikud mõtted, vaid hoolikalt välja töötatud ja ühtlustatud seisukohad. «See oli hetk, mil mõistsime, et peame keskenduma ka metsatööstuse turundusmehhanismidele, sest nende kommunikatsioon oli selgelt loodud avalikkust rahustama, mitte probleemidega tegelikult tegelema,» ütles Helde.
Kui vaadata intervjuusid eraldi, tunduvad need siirad ja isiklikud. Kuid kui panna kõrvuti kümnete intervjuude lõigud, muutub selgeks, et need on osa suuremast turundusplaanist
«Peegeldasime tegelikult seda vastuolu või üritasime enda jaoks ka aru saada, et mis siis tegelikult toimub. Meediaruumis liikus ja lendles, ja lendleb endiselt, väga vastakaid arvamusi ja seisukohti. Endale sai püstitatud selline ülesanne, et proovime siis vähemalt kutsuda need inimesed, need osapooled kaamerate ette, ja küsime neilt küsimusi, mis neid ennast huvitavad ja tegelikult, mis ka avalikkust huvitab. Proovime selle sasipuntra kuidagi audiovisuaalselt lahti harutada.
/nginx/o/2025/01/10/16589593t1hf0f5.jpg)
Nii Riigimetsa Majandamise Keskus kui ka erasektori esindajad tulid kaamerate ette ikkagi võrdlemisi heatahtlikult. Ja nagu kergelt, ma ütleks, et see huvi teemat lahti harutada oli tegelikult mõlemal pool. Tõsi küll, erasektoris oli mõningaid tegelasi, kes võib-olla kaamerat kartsid, aga seda ei saa neile pahaks panna, sest kõik ei ole kaamera ette loodud. Seetõttu mulle tundub, et see tahe oli tegelikult mõlemalt poolt olemas ja see oli mõnevõrra isegi üllatuslik meile endale," meenutas Helde.
Eelmise aasta lõpus puhkes ka suuremat sorti skandaal, kui otsustati, et ikkagi see ei ole päris see, mida me tahtsime, et see tulemus on, kuid Helde sõnul oli nende jaoks see ootamatult hea turundus. «Ma arvan, et nad tegelikult ei mõelnud mitut sammu ette, et mida see tegelikult teha võib. Aga tõsi, jah, nad proovisid vaidlustada oma osalemist ja soovisid selle enda intervjuude osa sealt filmist välja lõigata, mis oli tegelikult üsna meelevaldne ja pretsedenditu juhtum Eesti dokumentaalfilmi ajaloos tervikuna. Nii et see oli suur pahandus. Meil olid juristid mõlemalt poolt töös ja see oli väga stressirohke, aga me olime valmis, et selline vastuseis võib mingil kujul tulla. Me lihtsalt ei olnud valmis, et see võib tulla jõululaupäeva hommikul, nagu nad seda tegid. Nii et see kõik on strateegiline, mis puidutööstuse poolt toimub, on toimunud ja on toimumas.»
Eestis, kus metsad mängivad olulist rolli nii looduskeskkonnas kui ka majanduses, on avatud ja läbipaistev debatt hädavajalik. Helde rõhutas, et meedia, mis ei võimalda võrdselt kõiki osapooli kuulata, loob moonutatud pildi tegelikkusest. Tema film oli selle tasakaalu leidmise esimene samm, kuid tema sõnul peab avalik arutelu jätkuma.
Keskkonnakirve said 2024. aastal Keskkonnaameti metsaosakond ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiete eest metsades, mis pidid minema kaitse alla Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks.
/nginx/o/2023/12/21/15794004t1hf9ca.jpg)