:format(webp)/nginx/o/2024/10/05/16400160t1h9807.jpg)
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhust. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamiku saasteainete taset. Eestis on enamiku saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Ülevaade välisõhu valdkonnast näitab, et saasteainete heitkogused on Eestis viimase 20 aasta jooksul suurel määral vähenenud. Kuid endiselt saame palju ära teha. Peamised meetmed õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks on üleminek taastuvenergiale, transpordi elektrifitseerimine, ühistranspordi arendamine ja kaugkütte laiendamine, kirjutab Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Kati Suik Keskkonnaportaalis.
Kõikide peamiste saasteainete heitkogused on võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud, mis on aidanud oluliselt parandada välisõhu kvaliteeti. Muu hulgas täitis Eesti kõik 2020. aastaks riigile seatud peamiste õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid ning osaliselt on juba täidetud ka 2030. aastaks seatud eesmärgid.
Õhusaaste on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele, kuid mõjutab oluliselt ka vete ja teiste ökosüsteemide seisundit, sh ka kartuli saagikust.
Eesti ökosüsteemid eemaldasid 2020. aastal hinnanguliselt 1180 tonni PM2,5 saasteosakesi, mis aitas tervisekuludelt kokku hoida hinnanguliselt 20,88 miljonit eurot aastas.
Tallinn ja Narva paistavad silma kui üheksas ja kümnes puhtaima õhuga linn Euroopa 372 linna seas, võrrelduna eriti peente osakeste (PM2,5) sisalduse alusel. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamiku saasteainete taset. Viimastel aastatel ei ole ühegi saasteaine aastakeskmised sisaldused ületanud kehtestatud aastakeskmisi piir- ja sihtväärtuseid.
/nginx/o/2025/01/08/16584517t1hf412.jpg)
Saasteainete heitkogused on Eestis viimase 20 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks on eriti peente osakeste (PM2,5) heitkogused vähenenud 61 protsenti, võrreldes 2000. aasta, ja vääveldioksiidi (SO2) heitkogused 95 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemetega. See on saavutatud tänu efektiivsemate tehnoloogiate kasutamisele näiteks elektri ja soojuse tootmisel või transpordis.
Kuigi välisõhu kvaliteet on üldiselt hea, on olnud murekohaks benso(a)püreeni sisaldus välisõhus, eelkõige Tartu linnas. See on kantserogeenne aine, mida leidub suitsus ja mis on otseselt seotud ahiküttega kodumajapidamistega. Oluline on leida tasakaal traditsiooniliste kütmisviiside ja kaasaegsete lahenduste vahel, et parandada välisõhu kvaliteeti ka linnades.
Õhusaaste avaldab mõju nii hingamisteede kui ka südame-veresoonkonnahaigustele. Hinnanguliselt kaotavad eestlased välisõhus leiduvate saasteainete mõju tõttu 10 kuud oodatavast elueast, kõige olulisema tervisemõjuga on kohtküte ja liiklus. Riskirühmad, nagu vanurid, lapsed ja lapseootel naised, on saasteainete mõjudele eriti vastuvõtlikud.
Kuigi Eesti on üks puhtama välisõhuga riike Euroopa liidus, põhjustasid Tartu Ülikooli uuringu järgi õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal hinnanguliselt 1179 enneaegset surma (AirQ meetod). See on 14 179 kaotatud eluaastat aastas, mille sotsiaalmajanduslikud väliskulud hinnati 666 miljonile eurole aastas. Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud, kuid riskirühmades võib see ulatuda 12 aastani. Olulisim negatiivne tervisemõju oli kohtküttel, millele järgnes liiklus. Õhusaaste tervisemõju, mõõdetuna kaotatud eluaastates, vähenes perioodil 2010–2020 29 protsenti ja aastaks 2030 prognoositakse täiendavalt 8 protsenti vähenemist.
/nginx/o/2025/01/08/16584519t1h8f0c.jpg)
Globaalse hinnangu alusel põhjustas õhusaaste 2021. aastal 15 protsenti alla viieaastaste laste suremusest. Euroopas põhjustavad õhusaastes leiduvad eriti peened osakesed (PM2,5) osoon (O3) ja lämmastikdioksiid (NO2) igal aastal hinnanguliselt vastavalt 239 000, 70 000 ja 48 000 inimese enneaegse surma, mis on ligikaudu Tallinna linna jagu inimesi.
Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame- ja veresoonkonnahaigusi, mõjutades eelkõige vanureid, lapseootel naisi ja lapsi. Euroopa Liidus oli PM2,5 saastest tingitud tervisemõjud vähenenud 2021. aastaks 41 protsenti (võrreldes 2005. aastaga), eesmärk on saavutada 55-protsendiline langus aastaks 2030. Eestis on EEA kasutatava metoodika alusel PM2,5 poolt põhjustatavate enneaegsete surmade hulk samal perioodil vähenenud 87,5 protsenti.
Eesti loodus, eelkõige metsad ja teised rohealad, vähendab saasteainete levikut. Teadusuuringute alusel iseloomustab rohkema taimestikuga alasid madalam tahkete osakeste sisaldus õhus. Hinnanguliselt eemaldasid Eesti ökosüsteemid, eelkõige asulalähedased metsad ja puudega ökosüsteemid, suurte saasteallikate läheduses, 2020. aastal 1180 tonni PM2,5 osakesi. See aitas tervisekuludelt hinnanguliselt kokku hoida ligi 20,88 miljonit eurot aastas.
Kuigi Eesti on saavutanud palju, seisame endiselt silmitsi väljakutsetega. Liiklusest pärinevad saasteained on liiklustiheduse ja sõidukite arvu kasvamisel jätkuvaks väljakutseks. Lisaks vajab tähelepanu olmeküttega seotud saasteainete tase.
Uute, kestlike tehnoloogiate kasutuselevõtt ja keskkonnasõbralike lahenduste juurutamine aitavad taastada ja säilitada heas seisundis elukeskkonda nii elanikele kui majandusele.
Allikas: keskkonnaportaal.ee
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)