JÄRELVAADATAV ⟩ Teaduste Akadeemia president Mart Saarma: hMPV-nimeline viirus koputab juba Hiina poolt meile uksele

Eesti Teaduste Akadeemia uus president on molekulaarbioloog Mart Saarma. Foto: Mihkel Maripuu

Täna pärastlõunal toimus Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma  inauguratsioon. 

Piduliku tseremoonia avas akadeemia eelmine president Tarmo Soomere. Seejärel esines kõnega Eesti Vabariigi president Alar Karis ja asetas uuele presidendile kaela ametiketi.

Karis meenutas üheksa aasta tagust aega, mil tal tekkis küsimus Teaduste Akadeemia vajalikkuse kohta. «Toona arutlesin teadlaste nähtavuse ja nende ühiskondliku panuse teemadel. Viitasin, et küsimus Teaduste Akadeemia vajalikkusest võib tekkida neil, kes ei tunneta akadeemial olema ühiskondlikult olulist rolli,» ütles ta.

Riigipea lisas, et üheksa aasta jooksul on Teaduste Akadeemia palju muutunud: liikmeid on tulnud juurde, neid on meedias tunduvalt rohkem näha ja kuulda, selgemalt on sisustatud ka akadeemia roll poliitika nõustamises. «Nende muutuste vektor annab tunnistust, et eelnimetatud küsimus Teaduste Akadeemia ühiskondlikust tähendusest pakitses kahtlemata ka paljude teie peades,» rääkis Karis.

Muu hulgas tunnustas president Karis Teaduste Akadeemia eelmist presidenti. «Minu siiras tunnustus Tarmo Soomerele, kes on teinud palju selleks, et Teaduste Akadeemia oleks tormikindlam sel ühiskondlike ootuste avamerel.»

Karis usub, et paljudel eestlastel on nüüd selgem arusaam Teaduste Aka​deemia rollist. «Olen tänagi veendunud, et üks endast lugupidav ja teadmisi väärtustav riik on mõeldamatu Teaduste Akadeemiata,» lausus ta. «Laiemad muutused ühiskonnas tähendavad, et kunagi ei saa lõppeda akadeemia enesemõtestamise töö. Te oletegi siin, sest suudate teha tarku valikuid,» lisas Karis.

Mart Saarma: Eesti ühiskonnal on ees keerulised ajad

Saarma sõnul on Eestis alusteaduste tase teise vabariigi ajal kiiresti tõusnud. Ta tõi välja, et rahvusvahelistes võrdlustes on Tartu Ülikool alati esimene ja ka Tallinna Tehnikaülikool tihti esimene. «Peab samas tõdema, et mitte kõikidel alusuuringute aladel ei ole meie tase veel piisav – siin on akadeemial veel palju tööd teha,» ütles ta. 

«Samas rakendusteaduste ja innovatsiooni üldine tase ning seis Eestis on – tõele au andes – kaunis kurb, kui nüüd infotehnoloogia välja arvata. Infotehnoloogias on suuri rakenduslikke edusamme,» lisas Saarma. Tema silmis on Eestis siiski vähe teaduspõhiseid kõrgtehnoloogilisi firmasid, mis võib olla põhjus, miks Eesti majandus seisab paigal. «Akadeemia peabki minu arvates rakendusteadust ja innovatsiooni arendama ning valitsust selles nõustama. Kuna me oleme Eestis ainus teadust ühendav akadeemia, siis tasuks arutada, kas me peaksime rohkem kaasama insenere ja tehnikateadlasi,» ütles ta.

Saarma tõi paralleeli ka naaberriikidega, kus on see küsimus lahendatud teisel moel ning loodud on eriakadeemiad. «Meie väiksuse tõttu pole meil otstarbekas luua eraldi tehnika- ja meditsiiniakadeemia, vaid koondada kõik teadlased ühe katuse alla. See tähendab seda, et me peaksime nende inimeste osalust akadeemias suurendama.»

Ta tõdes, et Eesti ühiskonnal on ees keerulised ajad, kus sõja tõttu riigikaitsekulutused kasvavad, ühiskond vananeb ja sotsiaalkulud samuti tõusevad. «Samas oleme silmitsi globaalsete kliimamuutuste ja võimalike uute pandeemiate tekkega. HMPV-nimeline viirus koputab juba Hiina poolt meile uksele. Inimeste ja ühiskonna vananemisega seotud haiguste arv on ilmselgelt kasvamas,» ütles ta. «Kõigele lisaks on Eesti majandus kui mitte just käpuli, siis paigal tammumas. See kõik viib järeldusele, et lisaks alusuuringute edendamisele, mis on meie kõige tähtsam funktsioon, on vaja suurendada akadeemia osa rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamisel,» rääkis Saarma.

Mart Saarma valiti akadeemia kümnendaks presidendiks 9. oktoobril 2024 ja tema viieaastane ametiaeg algas 8. detsembril.​