NEW SCIENTIST ⟩ Asi ametlik: antropotseen ehk inimeste ajastu otsustati edasi lükata

Professor Tim Patterson Carletoni ülikoolist juhtis teadlaste rühma, et leida inimtegevuse jälgi metsadest ümritsetud Kanadas asuvast Crawfordi järvest. See koht sai inimmõjude hindamise nii-öelda markerkohaks, mille järgi määrata antropostseeni algust. Teadlased jätkavad selle ajastu alguse hindamist ka sel aastal vaatamata teadlaste kogu poolt ettepaneku ametlikule tagasilükkamisele 2024. aastal. Foto: Peter Power / AFP / Scanpix

Pikka aega on püütud paigutada antropotseen ehk ajajärk, kui inimene mõjutab kõige enam maa biosfääri, ametlikult geoloogilisele ajaskaalale, kuid see lõppes 2024. aastal üllatusliku tagasilöögiga.

Märtsis lükkas teadlaste paneel ettepaneku tagasi häältega 12:4. Siiski jätkab ettepaneku taga olnud teadlaste meeskond seda terminit määratleva tööga, mille eesmärk on esile tuua inimese põhjustatud kiired muutused Maal.

Praegu kestev ajastu holotseen ehk pärastjääaeg algas umbes 11 700 aastat tagasi ning katab perioodi, mil Maa oli stabiilne ning inimtsivilisatsioon õitses. Kuid mõned teadlased usuvad, et inimtegevuse süvenev mõju planeedile on juba piisav, et kuulutada välja uus ajastu: antropotseen.

Viimase kümnendi jooksul on teadlastest koosnev antropotseeni töörühm (AWG) püüdnud seda võimalikku uut ajastut täpsemalt määratleda.