Skip to footer
Saada vihje

Suurbritannias avastati rekordarv dinosauruste jalajälgi

Teadlased leidsid Oxfordshire'i maakonnas karjäärist umbes 200 dinosauruse hästisäilinud jalajälge.

Suurbritannia teadlased leidsid Oxfordshire'i maakonnas karjäärist umbes 200 dinosauruse jalajälge, mis on 166 miljonit aastat vanad. Tegemist on arvatavasti suurima sellise leiuga Suurbritannias.

Oxfordi ja Birminghami ülikoolide teadlased tegid selle avastuse Inglismaa keskosas asuvas karjääris pärast seda, kui üks tööline märkas ekskavaatoriga savi eemaldamisel ebatavalisi muhke, selgub uuest BBC dokumentaalfilmist.

Leiukohas on viis laia jäljerada, millest pikim ulatub üle 150 meetri.

Arvatakse, et neli viiest avastatud rajast on jätnud pika kaelaga rohusööjad dinosaurused, tõenäoliselt sauropoodid.

Uurimisala võib osutuda üheks maailma suurimaks dinosauruste jälgede leiukohaks.

Birminghami ülikooli andmetel kuulub viies jäljerada tõenäoliselt üheksameetrisele lihasööjale megalosaurusele, mis on tuntud oma iseloomulike kolme varba ja küünistega jalgade poolest.

«On haruldane leida neid nii arvukalt ühest kohast ja samuti on haruldane leida nii ulatuslikke jäljeradasid,» ütles Oxfordi ülikooli loodusmuuseumi töötaja Emma Nicholls AFP-le.

Ta lisas, et see piirkond võib osutuda üheks maailma suurimaks dinosauruste jälgede leiukohaks.

Avastust näidatakse BBC telekanali dokumentaalfilmis «Digging for Britain», mis jõuab eetrisse 8. jaanuaril.

Artikli foto

Oxfordi ja Birminghami teadlaste juhitud 100-liikmeline meeskond kaevas jäljed välja juunis toimunud nädalapikkuse väljakaevamise käigus.

Need uued jalajäljed järgnevad väiksemale leiule samas piirkonnas 1997. aastal, kui lubjakivi kaevandamisel avastati 40 jäljepaari, millest mõned jäljerajad olid kuni 180 meetrit pikad.

Teadlased tegid jalajälgedest 20 000 fotot ja lõid droone kasutades leiukohast detailsed 3D-mudelid.

Loodetakse, et avastus annab vihjeid selle kohta, kuidas dinosaurused omavahel suhtlesid, samuti nende suuruse ja liikumiskiiruse kohta.

Birminghami ülikooli paleobioloog Richard Butler ütles, et jälgede nii hea säilimine võib olla tingitud juhuslikust ilmastikust.

«Me ei tea täpselt... aga võib-olla oli torm, mis tõi kaasa suure hulga setete ladestumise jalajälgede peale ja need säilisid, selle asemel et oleksid lihtsalt minema uhutud,» ütles ta.

Allikas: Oxfordi ülikool

Kommentaarid
Tagasi üles