Tehisarust arugi saamine muutub iga päevaga järjest raskemaks. Siinmail on aduda puutumisi tehisaruga. Euroopas on püüdlusi selles asjas, kus mõnes küsimuses Eestigi õpetlased kaasa löövad aga pöörane trall näib käivat ennekõike Ameerika Ühendriikides.
Ameerikamaised arengud on laiale maailmale igast küljest näha, kuid tehisaru pärast peetaval esikohavõistlusel lööb kindlasti kaasa Hiina ning kahtlemata ka Venemaa ja isegi Põhja-Korea. Neil on seal omad plaanid, mis seisavad kaugel heasoovlikkusest.
Tagasihoidlikku ehk siis jõukohast arendust tehakse Euroopas (ja muuhulgas Eestiski), kuid tõsiste kullakaevurite kirge on siin kasinamalt. Vähem on ka raha ja riske, ning sestap võib ennustada, et tehnoloogiatarbijatena lohiseb Vana Maailm sellel kõigel pigem järel. Mõnes mõttes oli ka 1990. aastate tiigrihüpe – infotehnika paukne kasutussevõtt – lokaalne revolutsioon, mille sumbunud laineharjal veel praegugi supeldakse. Võimalik, et siin Euroopas – regulatsioonide ja piirangute Mekas – on meil võimalik mingi imenipp teha ka tehisaru abil. Selleks peab meil aga toimuvast ees olema hea pilt.