/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/23/16560952t1he134.jpg)
Maailm on aastakümneid järjest soojenenud, kuid viimasel ajal saab see hoogu juurde ning on läinud erakordselt kiireks. Järsk temperatuuri tõus on viinud kliima täiesti tundmatusse olukorda. Teadlased püüavad endiselt mõista, mis selle ootamatu nähtuse põhjustas.
Kahe viimase aasta jooksul on temperatuurirekordeid purustatud järjepanu, mis on pannud proovile senised kliimaprotsesside teaduslikud ennustused. Kuigi teadlased on üksmeelel, et fossiilkütuste põletamine võib olla üks peamisi pikaajalise globaalse soojenemise põhjuseid ja looduslik kliimamuutlikkus võib samuti mõjutada aastate võrdluses temperatuure, ei ole veel selge, mis põhjustas just sellise erakordse kuumalaine.
Eksperdid peavad võimalike teguritena silmas pilvemustrite muutusi, õhus levivat reostust ja Maa süsiniku talletamise võimet. Täieliku pildi saamiseks võib aga kuluda veel mitu aastat.
NASA Goddardi Kosmoseuuringute Instituudi (NASA Goddard Institute for Space Studies) direktor Gavin Schmidt märkis novembris, et 2023. aasta soojenemine eristus tugevalt kõigist varasematest aastatest ning sama kehtib ka 2024. aasta kohta.
«Ma sooviksin tõesti teada, miks see nii on, kuid hetkel me ei tea seda,» tunnistas Schmidt, «me oleme alles hindamas, mis juhtus ja kas me oleme tunnistajaks kliimasüsteemi toimimise muutustele.»
Teel tundmatusse
Fossiilkütuste põletamisel eralduvad kasvuhoonegaasid, nagu süsihappegaas, mis hoiavad soojuse maapinna lähedal. Kui fossiilkütustest tekkinud heide jõudis 2023. aastal rekordtasemele, tõusid ka keskmised merepinna ja õhu temperatuurid, jätkates aastakümneid kestnud soojenemistrendi.
Ent perioodil juunist 2023 kuni septembrini 2024 tõusid globaalsed temperatuurid World Meteorological Organizationi (WMO) andmetel ootamatult ja erakordselt kõrgele.
See soojalaine oli nii intensiivne, et tegi aastatest 2023 ja 2024 ajaloo kuumimad aastad. Briti Readingi ülikooli kliimateadlane Richard Allan kirjeldas viimase kahe aasta globaalset soojenemist kui nähtust, mis on viinud planeedi täiesti tundmatusse olukorda.
/nginx/o/2024/12/23/16560970t1haf05.jpg)
ETH Zürichi kliimateadlane Sonia Seneviratne lisas, et kuigi pikaajaline soojenemistrend ei olnud fossiilkütuste põletamise valguses ootamatu, oli nähtus siiski olemasolevate kliimamudelite piiri peal.
Raske selgitada
Teadlaste hinnangul võis kliimamuutus olla osaliselt selle nähtuse põhjuseks.
2023. aastale eelnes haruldane kolm aastat kestnud La Niña nähtus, mis jahutas planeeti, suunates liigse soojuse süvamerre. Kui 2023. aasta keskel algas vastupidine nähtus El Niño, tõusis globaalne temperatuur järsult.
Kuid soojus ei ole taandunud ka pärast El Niño haripunkti 2024. aasta jaanuaris. Temperatuur ei ole langenud sama kiiresti, kui tõusis ja isegi november oli teine kuumim kuu kogu ajaloos.
ÜRO kliimateadlaste paneeli (IPCC) liige Robert Vautard märkis, et hetkel on olukorda raske seletada ja puudub ettekujutus, mis edasi saab. «Kui temperatuurid ei lange järsemalt 2025. aastal, tuleb meil põhjalikumalt analüüsida selle põhjuseid,» ütles ta uudisteagentuurile AFP.
Vastuseid alles otsitakse
Teadlased uurivad ka teisi võimalikke tegureid.
Ühe teooria järgi võis 2020. aastal toimunud üleminek puhtamatele laevakütustele hoopis kiirendada soojenemist, vähendades väävlisaaste emissioone, mis muutsid pilved päikesekiirgust tagasi peegeldavaks, kirjutab Science Alert.
Detsembris ajakirjas Science avaldatud teadusartikkel tõstatas küsimuse, kas madalate pilvede vähenemine võis lasta jõuda rohkemal soojusel maapinnale.
Samal ajal arutlesid teadlased Ameerika Geofüüsika Liidu konverentsil teiste võimalike teooriate, sealhulgas päikesetsüklite ja vulkaanilise aktiivsuse mõju üle.
Mõned eksperdid pelgavad, et ilma täieliku ülevaateta võivad teadlastel märkamata jääda veelgi sügavamad kliimamuutuse põhjused.
«Me ei saa välistada, et mõni muu tegur on temperatuurikasvu veelgi võimendanud… lõplikku vastust ei ole veel saadud,» ütles Seneviratne.
Carbon dioxide (CO₂) averaged 424 ppm in October 2024 10 years ago October averaged about 397 ppm Preliminary NOAA data: gml.noaa.gov/ccgg/trends/ 🧪⚒️
[image or embed]
— Zack Labe (@zacklabe.com) December 7, 2024 at 3:17 AMAmeerika teadlased hoiatavad, et Maa süsinikusidujad, nagu metsad ja ookeanid, on 2023. aastal kannatanud enneolematu sidumisvõime nõrgenemise all. Lisaks märkis USA Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus (NOAA), et Arktika tundra, mis oli tuhandeid aastaid süsinikku talletanud, on muutumas nüüd hoopis heite allikaks.
Ookeanid, mis seni toimisid tohutu süsinikusidujana ja kliimaregulaatorina, soojenevad kiirusega, mida teadlased «ei suuda täielikult seletada», märkis Johan Rockström Potsdami Kliimamõju Uurimise Instituudist.
«Kas see võib olla esimene märk planeedi vastupanuvõime vähenemisest? Me ei saa seda välistada,» ütles Rockström möödunud kuul.