Teadlased mõõtsid ära inimese mõtte kiiruse – see liigub ikka väga aeglaselt

Inimese mõte liigub väga aeglaselt, kuid selle mõtte liigutajast neuronist suudab tehisaru luua miljardeid tehteid tehes pildi vaid sekunditega. Foto: Miroslaw Miras / Pixabay

Caltechi (California Institute of Technology) teadlased on välja arvutanud inimese mõtlemiskiiruse ja leidsid, et aju töötleb infot umbes kümme bitti sekundis – see on tohutult palju aeglasem kui meie nii-öelda sensoorsete süsteemide andmekiirus, mis on kuni 100 miljonit korda kiirem.

Inimaju peetakse maailma võimsaimaks arvutiks, kuid millise kiirusega see tegelikult töötab?

Caltechi bioloogid kvantifitseerisid mõtlemise kiiruse bittides, milles mõõdetakse arvutite töökiirust. Digimaailmas tähistab üks bitt numbrit 1 või 0, mida kasutatakse info kodeerimiseks.

Uuringus määrasid teadlased esmalt, mida üks bitt tähendab inimese jaoks. See sõltub andmetöötlemise viisist – näiteks lugemisel ja kirjutamisel võib bitti võrrelda ühe tekstimärgiga, kuulamisel aga ühe häälikuga.

Professionaalne masinakirjutaja trükib kiirusega 120 sõna minutis. Kui keskmises sõnas on viis tähte, teeb see 10 klahvivajutust ehk bitti sekundis. Kuulamisel, et kõne oleks mõistetav, on soovitatav maksimaalne kiirus 160 sõna minutis – see annab tulemuseks 13 bitti sekundis.

Tippvõimete testimine

Teadlased arvutasid samal viisil ka inimese info töötlemise kiirust ekstreemsete ülesannete korral. Rubiku kuubiku lahendamisel rekordajaga on kiirus 11,8 bitti sekundis, numbrijadade meeldejätmisel 4,9 bitti sekundis, professionaalses Tetrise mängimises 7 bitti sekundis ja kaardipakkide kiirel mälu järgi järjestamisel 17,7 bitti sekundis.

Kokkuvõttes leidsid teadlased, et keskmine mõtlemiskiirus on ligikaudu 10 bitti sekundis. Võrdluseks – Wi-Fi andmeedastuskiirust mõõdetakse tavaliselt sadades miljonites bittides sekundis.

Meie enda tajuorganid on meeletult kiiremad

Meie sensoorsed süsteemid ehk tajuorganid, millega ümbrust tajume, on tunduvalt kiiremad.

Näiteks üksainus koonusrakuke silmas suudab infot edastada umbes 270 bitti sekundis, mis tähendab, et mõlemad silmad edastavad koos 1,6 miljardit bitti sekundis. Kuid see tohutu andmehulk tihendatakse optilise närvi kaudu umbes 100 miljonile bitile sekundis.

Teadlaste sõnul kasutab aju siiski vaid infovoogu 10 bitti sekundis, et tajuda maailma ja teha otsuseid. Uuringu autor Markus Meister ütleb, et meie ajul on võime keskenduda vaid ühele mõttele korraga, mis võib pärineda meie kõige vanematelt esivanematelt, kes pidid ellujäämiseks keskenduma üksnes toidu leidmisele ja kiskjate vältimisele.

Tulevikutehnoloogia muudab inimvõimed

Teadlased hoiatavad, et arvutid, robotid ja tehisintellekt töötlevad infot palju kiiremini kui inimesed, mistõttu on neil tulevikus üha suurem eelis.

Nad toovad näite isesõitvate autode kohta, mis töötlevad andmeid kiirusega, mis on võrreldamatu inimjuhi võimetega. Kui viimane inimesest juht liiklusest kaob, saab kogu tänavavõrku ja maanteesüsteemi uuendada, et see sobiks ainult masinatega, mis töötavad kilobittides või pigem megabittides ja peagi gigabittides sekundis.

Piirangud inimese ühendamisel masinatega

Ka aju ja tehisintellekti ühendavate süsteemide, näiteks Elon Muski Neuralinki kasutamine aju ühendamiseks masinatega ei pruugi lahendada inimese piiratud mõtlemiskiiruse probleemi. Teadlased märgivad, et isegi kui arvuti poole kiirus on piiramatu, jääb inimaju «vanamoodne riistvara» siiski kitsaskohaks.

Neuralinki elektroodide asemel võiks Musk lihtsalt kasutada telefoni, mille andmeedastuskiirus on disainitud inimese keelele ja tajukiirusele vastavaks, soovitatakse uuringus.

Kas mõtlemine on tõesti nii aeglane?

Kuigi aju ja arvutibittide otsene võrdlus vajab pisut lihtsustamist, näiteks ASCII-süsteemis võtab ühe märgi kodeerimine 7 bitti, pakub uuring siiski intrigeeriva vaatenurga, mis paneb mõtlema – paraku mitte liiga kiiresti.

Caltechi teadlaste uuring avaldati ajakirjas Neuron.