/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/19/16554360t1h0461.jpg)
Pastor Will Duffy viis grupi lamemaalasi ehk inimesi, kes usuvad, et Maa on tegelikult lapik, Antarktikasse eesmärgiga neile tõestada, milline on tegelikult meie planeedi kuju. Retk, millele anti suurejooneline nimi «Lõplik eksperiment», oli esimene omataoline ning pidi hajutama kahtlused maakera ümmarguse kuju kohta.
Sama hästi oleks võinud lameda maa uskujad viia ka Põhja-Soome, kus leidub samasugust tõestusmaterjali, kuid Antarktika on mõnede «vandenõuteooriate» järgi veel ka maailma äär, mis on kaetud kõrge jäävalliga. Seega vajalik oli ikka oma silmaga üle kontrollida.
Duffy sõnul sooviti tõestada kahte asja: et Antarktikasse reisimiseks pole ei füüsilisi ega sümboolseid tõkkeid, mis takistaksid sinna pääsemist, ning et sealne suvepäike paistab tõesti 24 tundi ööpäevas – nähtus, mis poleks lameda Maa puhul seletatav.
«Lõin «Lõpliku eksperimendi», et lõpetada ükskord see vaidlus,» selgitas pastor Duffy pressiteates enne reisi. «Pärast seda, kui käime Antarktikas, ei pea keegi enam kulutama aega Maa kuju üle vaidlemisele.»
Ehkki piiblis kirjeldatakse just lamedat maad, on südaöine päike siiski üsna paljude jaoks kindel tõestus, et tegelikult peab meie planeet kumer või isegi ümmargune olema. Kui aga oma silmaga pole näinud, siis mõned ei usu seda, nii nagu ka ei usutud, et keegi üldse pääseb Antarktikasse ehk «serva peale».
Keset polaarpäeva saabus selgus
Üks reisil osalenud lamemaalane Jeran Campanella tunnistas pärast kogetud polaarpäeva, et oli eksinud.
«Mõnikord eksidki elus,» sõnas Campanella oma videopöördumises. «Arvasin, et 24-tunnine päike pole võimalik. Tegelikult olin selles üsna kindel.»
Pärast kogemust Antarktika kesksuvel, mil Päike ei looju, avaldas Campanella, et«gloobuseusklikel» võib Päikese liikumise osas õigus olla: «Mind hakatakse ilmselt reetmises süüdistama, aga olgu pealegi – ausalt öeldes uskusin, et 24-tunnist päikest pole lihtsalt olemas. Nüüd usun, et on.»
Mõned skeptikud jäävad skeptiliseks edasi
Kuigi vähemalt üks prominentne lamemaa uskuja muutis pärast arktilist reisi oma seisukohta, jäi teine grupiliige, Austin Whitsitt, oma veendumustes pigem kõhklevaks kui pooli vahetavaks: «Ma olen näinud füüsilist demonstratsiooni, mis võiks seda nähtust selgitada, kuid arvan, et reisilt kogutud andmed aitavad selgitada, kas see on tõepoolest nii.»
Pastor Duffy, teaduse ootamatu eestkõneleja, oli aga rahul, sest tema eklektiline uurimisrühm jõudis edukalt Lõunapooluse lähedale.
/nginx/o/2024/12/19/16554352t1h912d.jpg)
Teadus lammutab vandenõusid
Kuigi reis ei suutnud kõiki skeptikuid veenda, on see järjekordne samm teadusliku tõe esiletoomiseks, kirjutab Futurism. Näib, et isegi püsivad tõekspidamised võivad muutuda, kui nende vastu seista kinnitust leidnud faktidega. Antarktika-ekspeditsioonil käisid neli lamemaalast ja neli maakera «uskujat», tehes otsevaatlusi ja arutledes oma vastandlike seisukohtade üle. Kuigi enamikku lameda maa uskujatest ei õnnestunud veenda ja nad ei pidanud kogemust südaöisest päikesest lõplikuks tõendiks, et Maa on sfääriline, nõustusid nad 24-tunnise Päikese olemasoluga Antarktikas – nähtusega, mis seab enamiku nende teooriate jaoks olulise uue väljakutse, kirjutab IFLScience.
Seni on iga vastuväite peale välja tuldud uue ja veelgi pöörasema teooriaga, mis põhjendaks lapiku Maa olemasolu. Seniks aga on mõned juba alla andnud ja leppinud, et meie koduplaneet võib tõesti olla ümmargune just polaaraladel kogu aeg paistva päikese pärast, mis põhjapoolkeral liigub vasakult paremale ning lõunapoolkeral vastupidi. Lameda maa mudel võib isegi kuidagi seletada põhjapoolse keskööpäikese esinemist, kuid jääb hätta, kui identne nähtus esineb ka lõunapoolses polaarpiirkonnas, kuid vastupidises suunas.