Päikesesarnased tähed korraldavad iga saja aasta tagant midagi hirmsat – kas meil on seni vedanud?

Teadlased on pärast Prantsuse Alpidest avastatud iidsete puude rõngaste põhjalikku analüüsi dokumenteerinud Maa ajaloo teadaolevalt suurima päikesetormi 14 300 aastat tagasi. Kuid ka see päikesepurse on mannetu võrreldes nendega, mida päikesesarnased tähed iga saja aasta tagant korraldavad. Foto: NASA / Scanpix

Sel kevadel ja suvel koges Maa kahte tugevat geomagnetilist tormi, mille põhjustasid Päikese kiirguspursetega välja heidetud laetud osakesed. Need sündmused mõjutasid nii satelliite kosmoses kui sidevahendeid maa peal. Kuid värske uuring viitab, et Päike võib olla võimeline veelgi võimsamateks purskeks – nn superloideteks, millega teised päikesesarnased tähed saavad tavaliselt hakkama iga saja aasta tagant. On meil kodutähega lihtsalt vedanud või võiksime ikkagi olla katastroofi lävel?

Päike, mis on tegelikult tohutu plasmast koosnev hõõguv kera, hoiab meie Päikesesüsteemi koos, kuid sarnaseid tähti leidub universumis miljardeid. Kuigi teadlased on Päikese vahetut uurimist teinud vaid umbes 60 aastat, aitab kosmoses sarnaste tähtede jälgimine nende elu erinevates etappides ennustada meie peremeestähe käitumist.

Selleks, et välja selgitada, kas Päike on suuteline tootma superloiteid – megapurskeid, mis on tuhat korda võimsamad kui tavalised päikesepursked –, analüüsis teadlaste meeskond 56 000 päikeselaadse tähe andmeid. Uuringus tuvastati 2889 superpurset 2527 tähel, mis näitab, et meie Päikesega sarnaste temperatuuride ja samasuguse aktiivsuse tasemega tähed tekitavad superloiteid ligikaudu kord sajandi jooksul, mis on hirmuäratav märk.