/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/11/16537860t1ha6e4.png)
2026. aasta alguses peaks kosmosesse lendama Eesti esimene kommertssatelliit – selleni jõudmiseks sõlmisid Eesti ettevõtted Spaceit OÜ ja Golbriak Space OÜ värskelt koos ungarlaste C3S LLCga lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA).
Käed löödud ⟩ Eesti esimene kommertssatelliit lendab kosmosesse 2026. aasta alguses (1)
Eesti esimene kommertssatelliit saadetakse orbiidile OPS-SAT ORIOLE missiooniga, mille fookuses on optiline side, maa kaugseire termokaameraga ning kiire andmevahetus Maa ja kosmose vahel.
Kokkuleppe järgi ehitab kogenud Ungari ettevõte C3S satelliidi platvormi, Spaceit vastutab tarkvara ja satelliidi juhtimise eest ning Golbriak Space tarnib optilise side ja termokaamera. Satelliiti arendatakse ESA strateegilise optiliste ja kvantkommunikatsioonide programmi ScyLight raames. Eeldatav lend kosmosesse on planeeritud 2026. aasta algusesse.
Euroopa Kosmoseagentuuri ScyLight programmi juht Harald Hauschildt tunnistas, et tegemist on väga olulise sammuga. «Kommertslikult konkurentsivõimelise ökosüsteemi arendamine on Euroopa kosmosealaste teadmiste ja võimekuste edendamisel ülitähtis. ESA on uhke, et saab olla olulises rollis sellise ökosüsteemi loomisel Eestis läbi OPS-SAT ORIOLE projekti koos meie liikmesriikide ja tööstuspartneritega.»
/nginx/o/2024/12/11/16537871t1hc594.png)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias peab sõlmitud lepingut heaks näiteks ESA projektide positiivsest mõjust Eesti ettevõtetele. «ORIOLE projekt näitab, kuidas ESA programmid hoogustavad Eesti süvatehnoloogia ettevõtete kasvu ning aitavad koos partneritega Euroopas arendada kõrgema lisandväärtusega teenuseid,» tõdes Liias.
«Meie ettevõtted on kasvanud oma nišis rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks tegijateks. See areng tõstab Eesti positsiooni süvatehnoloogia valdkonnas. Laiemalt vaadates pakub kosmosetehnoloogia arendamine meie majandusele unikaalset ja pikaajalist kasvu,» lausus ta ja lisas, et seni on iga kosmoseprogrammi investeeritud euro toonud meie majandusele tagasi ligi neli eurot.
OPS-SAT ORIOLE eestvedaja, Spaceiti tegevjuhi Silver Lodi sõnul võimaldavad kosmosesse viidavad tehnoloogiad tulevikus kiiremini reageerida puhkevate katastroofide või isegi riigikaitseliste väljakutsete puhul. «Spaceiti vaatest on tegemist meie satelliidi juhtimistarkvara rakendamisega missioonil, mille eesmärk on kiire andmevahetus kosmose ja Maa vahel, mis on oluline operatiivsete otsuste langetamisel,» ütles Lodi.
Maa kaugseireandmed, mida saab termokaamera abil, on kasutusel muu hulgas katastroofi- ja keskkonnaseire, ilmaennustuse, ressursside haldamise, linnaplaneerimise, kaitse ja mitmes muus valdkonnas. Kasutatavad kaamerad on välja töötatud kaitseministeeriumi arendustoetust kasutades ning neid on edukalt testitud droonidel.
Laiemalt vaadates võimaldab ESAga sõlmitud leping konsortsiumi osalistel testida kosmoses erinevaid tehnoloogiaid, seal läbi viia eksperimente ja selle tulemusel hiljem müüa Maa kaugseireandmeid, et tõsta turvalisust ning parandada erinevate teenuste kvaliteeti.
Eestist on varem kosmosesse jõudnud vaid kolm tudengisatelliiti: ESTCube-1, Koit ja Hämarik. ESTCube-2 mullu küll startis Maalt, ent pärale ei jõudnud. Eesti on Euroopa Kosmoseagentuuri liige alates 2015. aastast. Eestit esindab ESAs kosmosebüroo, mis kuulub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) koosseisu.