Õhusaaste mõju tervisele ja keskkonnale on kogu Euroopas endiselt suur

Kaugküte külmal talvepäeval. Foto: Mihkel Maripuu

EEA (European Environment Agency) avaldas täna, kui jõustuvad ka uued ELi nõuded, värske õhukvaliteedi mõju hinnangu. Selgub, et Euroopa Liidus on aastas veidi alla 240 000 surmajuhtumi, mis on tingitud kokkupuutest eriti peente osakestega. Viimased andmed kinnitavad taas, et eurooplased puutuvad endiselt kokku õhusaasteainete sisaldusega, mis ületavad märkimisväärselt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatavaid tasemeid. Lisaks selgub hinnangust, et peaaegu kolm neljandikku Euroopa ökosüsteemidest puutub kokku õhusaaste kahjuliku tasemega.

EEA värskest hinnangust «Õhusaastest põhjustatud tervisekahjustused Euroopas: haiguskoormus 2024» selgub, et kolmest peamisest õhusaasteainest (eriti peened osakesed, lämmastikdioksiid ja osoon) põhjustatud tervisekahjud on vähenemas.

Aastatel 2005–2022 vähenes eriti peente osakeste ehk PM2,5 põhjustatud surmajuhtumite arv ELis 45 protsendi võrra. See tähendab, et liigume jätkuvalt ELi 2030. aasta saastevaba tegevuskava – 55-protsendilise vähendamise eesmärgi saavutamise suunas.

EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononeni hinnangul on see hea uudis meile kõigile, et tänasest on ELi õhukvaliteedi nõuded rangemad. Samas on kogu Euroopas endiselt väga palju inimesi, eriti linnades, keda halb õhukvaliteet mõjutab, põhjustades haigusi ja enneaegseid surmasid. See kõik on valdavas osas ennetatav, kui vähendada veelgi saasteainete taset keskkonnas. Õhusaaste avaldab negatiivset mõju ka laiemalt, kahjustades meie ökosüsteemide tervist, mistõttu on veelgi tähtsam kahekordistada jõupingutusi õhu puhastamiseks.

Eesti õhk on üks maailma puhtamaid

Eesti välisõhu saasteainete tasemed on võrdluses Euroopa riikidega pigem samaväärsed Põhjamaadega. Viimastele ametlikele tulemustele tuginedes olid Eestis osakeste (nii peen- kui eriti peente osakeste) ja lämmastikdioksiidi tasemed Euroopa riikidega võrdluses ühed madalamad. Viimastel aastatel pole Eestis praegu kehtivate piirväärtuste ületamist olnud. Küll tasub meeles pidada, et osakeste näol on tegemist saasteainega, millel teadaolevalt puudub tervisele ohutu sisaldus. Alates 2030. aastast hakkavad ELis kehtima senisest rangemad kvaliteedinõuded, näiteks eelkõige inimtervist mõjutavate eriti peente osakeste (PM2,5) aastast piirväärtust vähendatakse rohkem kui poole võrra (25 µg/m³-lt 10 µg/m³-le). Seda olukorras, kus osal Euroopa riikidel on väljakutseks ka praegu kehtivate tasemete saavutamine.

2023. aasta Eesti välisõhu kvaliteedi seiretulemustest saab lähemalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist.

Kehtestati ELi uued õhukvaliteedi nõuded

Täna jõustunud läbivaadatud välisõhu kvaliteedi direktiiv toob ELi õhukvaliteedi piirväärtused lähemale WHO standarditele, toetades õhusaastest tingitud negatiivse mõju vähendamist tervisele. Õhusaaste on jätkuvalt eurooplaste jaoks peamine keskkonnast tingitud terviserisk (järgnevad muud tegurid, nagu kokkupuude müraga, kemikaalidega ja kliimaga seotud kuumalained), mis põhjustab kroonilisi haigusi ja surmajuhtumeid, eriti linnapiirkondades.

EEA viimaste hinnangute põhjal oli ELis 2022. aastal vähemalt 239 000 surmajuhtumit tingitud kokkupuutest eriti peente osakeste (PM2,5) saastega, mis ületab WHO soovitatud kontsentratsiooni 5 µg/m3. 70 000 surmajuhtumit oli tingitud kokkupuutest osoonisaastega (O3) ja 48 000 lämmastikdioksiidi (NO2) saastega.

Kõiki neid surmajuhtumeid oleks saanud vältida, kui oleks järgitud WHO suunisväärtusi 2022. aastal. Lisaks enneaegsetele surmadele on suurenenud õhusaastega seotud krooniliste haiguste esinemine. On oluline, et neid mõjusid arvestataks õhusaaste üldise tervisekoormuse hindamisel, samuti kasu, mis tuleneks puhtamast õhust Euroopas.

Õhusaaste mõju loodusele

Õhusaaste mõjutab ka meie loodust. EEA hinnangus keskendutakse sellele eraldi peatükis «Õhusaaste mõju Euroopa ökosüsteemidele». Vaadeldakse, kuidas taimestik puutub kokku peamiste õhusaasteainetega ning kuidas see väljendub põllukultuuride saagikuses ja majanduslikus kahjus.

EEA hinnangus leiti, et õhus olev lämmastik, mis ladestub ökosüsteemidesse, suurendab eutrofeerumist, mis toob kaasa muutused ökosüsteemi struktuuris ja funktsioonis. Nimelt oli 73 protsenti ELi ökosüsteemidest 2022. aastal eutrofeerumises üle kriitilise koormuse.

Nullsaaste tegevuskava sisaldab eesmärki vähendada 2030. aastaks 25 protsendi võrra nende ökosüsteemide pindala, kus lämmastiku sadestumine ületab, võrreldes 2005. aasta tasemega, kriitilist koormust. Selle eesmärgi saavutamine on praegu ebatõenäoline, sest ajavahemikul 2005–2022 vähenes see 13 protsendi võrra.

Vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste märkimisväärne vähenemine viimastel aastakümnetel on peamiselt lahendanud hapestumise probleemi.

Allikas: keskkonnaagentuur.ee