Arktika esimene jäävaba päev võib saabuda juba sel kümnendil

Foto: Paul Goldstein / SWNS

Teadlased hoiatavad, et Arktika ookean võib juba lähiaastatel kogeda oma esimest jäävaba päeva. Selline enneolematu sündmus tähistaks Maa keskkonna pöördumatut muutust ja tõestab kliimamuutuste kiirenevat mõju.

Arktika ookeani jääkatte kadumine on muutumas reaalsemaks kui kunagi varem. Colorado ülikooli (CU Boulder) ja Göteborgi ülikooli teadlased on selgitanud välja, et esimene jäävaba päev võib saabuda juba kolme aasta pärast. Uuringu tulemused viitavad, et kliimamuutuste pidurdamiseks tehtud jõupingutustest hoolimata võib Arktika muutuda jäävabaks järgmise 7–20 aasta jooksul.

Mis on jäävaba päev?

Jäävaba päev tähendab, et Arktika merejää pindala kahaneb alla 1 miljoni ruutkilomeetri. Teadlased kasutasid oma analüüsis 11 kliimamudelit ja viisid aastateks 2023–2100 läbi 366 simulatsiooni. Kõige pessimistlikumad mudelid ennustavad esimese jäävaba päeva saabumist kolme kuni kuue aasta jooksul.

Kliimamuutuste kiiruse tõttu ei oleks see päev aga ainukordne nähtus. Pärast esimese jäävaba päeva toimumist hakkavad sellised päevad sagenema, kuni lõpuks muutuvad jäävabaks terved kuud.

2024. aasta Arktika merejää ulatus saavutas oma miinimumi 11. septembril, tähistades kliimamuutuste mõjul jätkuvat kahanemist. NOAA Climate.gov andmetel on jää pindala (sinine ala) võrreldes 1981–2010 keskmise miinimumulatusega (kollane piirjoon) märkimisväärselt väiksem. Foto: NOAA Climate.gov

Kuidas jää kaob?

Kriitiliseks teguriks on järjestikused soojemad aastaajad. Kui sügis, talv ja kevad on ebatavaliselt soojad, sulab suvel jää eriti kiiresti. Kolme järjestikuse sooja aasta korral võib Arktika esimene jäävaba päev saabuda septembris.

Kiire ülemineku korral algab sügis hiljem, talved on leebemad ja kevad jõuab kohale varem. Enne jäävaba päeva toimumist tõusevad talvised temperatuurid üle -20 °C, kevadel esineb vähem külmalaineid ja suve temperatuurid ulatuvad üle 10 °C. Tormid võivad jääkatet veelgi enam lõhkuda.

Loodusliku tasakaalu murenemine

«Esimene jäävaba päev ei tähenda koheseid suuri muutusi, kuid see näitab, et oleme põhjalikult muutnud Arktika ookeani loomulikku olekut, mis on alati olnud jää ja lume all,» selgitab CU Boulderi klimatoloog Alexandra Jahn.

Arktika merejää pindala kahaneb juba praegu muret tekitava kiirusega. 2023. aasta 11. septembril mõõdeti merejää miinimumiks 4,28 miljonit ruutkilomeetrit – seitsmes väikseim ulatus kogu mõõtmisajaloo jooksul. Jää pindala kadu on viimastel aastakümnetel kiirenenud, näidates 12,4-protsendilist langustrendi kümnendi kohta.

Mida toob tulevik?

Teadlased rõhutavad, et Arktika jäävaba päev võib saabuda varem, kui maailma poliitikud suudavad Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke täita. Kokkulepe nõuab, et globaalne soojenemine püsiks alla 1,5 °C, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega. Kahjuks viitavad 2024. aasta andmed sellele, et see piir ületatakse peagi, mis võib kiirendada Arktika jäävaba päeva saabumist.

Esimene jäävaba päev oleks sümboolne, kuid see tähistaks olulist murdepunkti kliimamuutuste ajaloos. Kui midagi ette ei võeta, ootab maailma ees soojem ja ebastabiilsem tulevik, kus Arktika jää kaob terveks suveks, mõjutades üleilmseid kliimatingimusi ja ookeanivoolusid.

Jäämeri Gröönimaa lähedal. Foto: Leon Kuegeler / photothek.de

Allikas: Nature Communications ja sciencealert.com