:format(webp)/nginx/o/2024/12/06/16528601t1h5b76.jpg)
Teadlased selgitasid välja, et sotsiaalmeedia platvormide algoritmid võivad muuta sinu suhtumist erineva poliitilise vaatega inimestesse vaid ühe päevaga. See näitab, et tehnoloogiaettevõtted võivad tõesti mõjutada seda, kuidas me teisi tajume.
Enamik sotsiaalmeediaplatvorme kasutab algoritme, et korraldada kasutaja uudisvoogu. Tavaliselt tehakse seda, hinnates postitusi selle järgi, kui tõenäoline on, et keegi nendega suhestub, ning kuvades kõige kaasahaaravamad postitused esimesena.
Kuid see võib kogemata ka inimesi üksteisest kaugemale tõugata.
«Polariseerumise suund on üldiselt päris muret tekitav,» ütleb Tiziano Piccardi Stanfordi ülikoolist Californias, «polariseerumine võib viia paljude probleemideni, sealhulgas poliitilise vägivallani.»
Uuringu läbiviimiseks palusid Piccardi ja tema kolleegid 1256 Ameerika Ühendriikide kasutajal installida Xi (endine Twitter) veebibrauseri laienduse, mis järjestas sisu platvormil ümber.
See laiendus peitis postitused enne, kui need kasutajateni jõudsid, ja edastas need GPT-4 keelemudelile, mis järjestas postitused nende poliitilise polariseerivuse järgi, hinnates neid skoori alusel, mis põhines kaheksal võimalikul antidemokraatlikul väljendusel, nagu vastuseis kaheparteisüsteemile.
Mõned kasutajad said rohkem polariseerivaid postitusi kui tavaliselt, teised nägid vähem, samas kui kontrollgrupp nägi Xi tavapärast algoritmiliselt kureeritud uudisvoogu.
Teadlased küsitlesid igat osalejat enne eksperimenti, selle ajal ning pärast eksperimendi 10-päevase perioodi lõppu, et mõõta nende suhtumist erineva poliitilise meelelaadiga inimestesse.
Viha kasvas algoritmide mõjul
Võib-olla ei ole üllatav, et vähene kokkupuude poliitiliselt polariseeritud sisuga tegi inimeste tunded soojemaks nende suhtes, kellega nad poliitiliselt ei nõustunud, samas kui suurem kokkupuude polariseeritud sisuga soodustas karmimaid tundeid. Üllatav oli aga see, kui kiiresti see muutus: vastused muutusid juba ühe päevaga (vt arXiv, doi.org/nt72).
Sisu esitlemise muutmine ei mõjutanud traditsioonilisi kaasamisnäitajaid, nagu meeldimised, jagamised või platvormil viibimise aeg. Osalejad, kes puutusid kokku suurema polariseeriva sisuga, teatasid uuringu jooksul aga suurenenud negatiivsetest emotsioonidest, sealhulgas vihast ja kurbusest, kuid see efekt kadus pärast eksperimendi lõppu.
Teadustöö toob esile, kui olulised on algoritmid, mis määravad, kuidas me infot tarbime, ütleb Manoel Ribeiro Princetoni ülikoolist, «käib pidev arutelu olemasolevate sotsiaalmeedia algoritmide mõju üle,» lisab ta, ja just see uuring näitab, et infol, mida me viimati tarbime, on mõju meie käitumisele.
Tehnoloogiafirmad mõjutavad meid
Tehnoloogiaettevõtted peaksid seda arvesse võtma, sest see näitab, et algoritmiline kureerimine võib mõjutada polariseerumist, ütleb Piccardi ja lisab: «Platvormid peaksid tõesti kaaluma, et ainult kaasamisele optimeerimine võib olla ohtlik.»
See näitab, et sotsiaalmeediaplatvormidel on selles valdkonnas oma roll, järeldab Carolina Are Northumbria ülikoolist Suurbritannias Newcastle’is ja nad saaksid polariseeruva sisu kuvamist välja lülitada.
Üks lahendus võibki olla Bluesky arvates selline lähenemine, et sotsiaalvõrgud on detsentraliseeritud, mis lasevad kasutajatel valida oma algoritme.
«Bluesky pakub palju valikuvõimalusi, et inimesed saaksid ise valida, mida nad tarbivad,» selgitab Ribeiro.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.