GPSi signaali pole – Austraalia droonitootja võttis kasutusse vana hea navigeerimisvõtte

GPSi segamisrünnakute kasv droonisõjas on inspireerinud Austraalia teadlasi välja töötama taevase navigatsioonisüsteemi, mis kasutab tähtede visuaalseid andmeid, mitte ei tugine globaalsele positsioneerimissüsteemile. Foto: Youtube'i kuvatõmmis / Lõuna-Austraalia ülikool (UniSA)

Lõuna-Austraalia ülikooli (University of South Australia ehk UniSA) insenerid on inspiratsiooni ammutanud navigatsiooniajaloost ja loonud tehnilise lahenduse, kuidas droonid saaksid öösel navigeerida, kasutades lihtsat ja kerget varustust kohtades, kus GPS-signaalid ei ole saadaval.

Kui vaadata vanu pilte lennukitest, mis on disainitud kauglendudeks, tasub välja võtta suurendusklaas või kasutada pildi suurendamise funktsiooni. Võib-olla märkate siis väikest plastkuplit, mis ulatub välja kere ülaosast. Enne GPSi ja raadio ajastut kasutas lennuki navigeerija oma asukoha määramiseks just seda seadet – tähti.

See põhimõte ulatub sajandite taha, kui laevakaptenid kasutasid sekstanti ja teisi sarnaseid tööriistu, et päikese ja tähtede järgi oma asukohta määrata, arvutades seejärel tabelite ja kronomeetri abil (al. 18 saj) oma laius- ja pikkuskraadid täpsusega umbes 1,5 meremiili (2,8 km). See ei ole halb, kui oled kuude kaupa merel.