Kurjakuulutav hoiatus: masinate ülemvõimuni ongi jäänud vaid mõni aastake

Tehisintellekt Foto: Kohji Asakawa / Pixabay

Ühe unikaalse mõõdiku järgi võime me jõuda tehnoloogilise singulaarsuse ehk hetkeni, mil masinate tarkus ületab inimeste oma, juba enne käesoleva aastakümne lõppu. Sama arvavad ka paljud visionäärid.

Tuntud futurist Ray Kurzweilile on meeldinud tehnoloogia kohta ennustusi teha juba möödunud sajandist alates. Ta on neid välja pakkunud aastast 1963 ja oma 2005. aasta raamatus «The Singularity Is Near»​ («Singulaarsus on lähedal») ennustas, et 2045. aastaks muutuvad masinad sama targaks kui inimesed. Siis aga muutus kõik ja saabus ChatGPT ning muud keelemudelid. Ülikiire arenguhüppe teinud tehnoloogia tõttu on ta nüüd nihutanud eeldatava saabumiskuupäeva 2029. aastasse, kirjutab Forbes.

Kuid Roomas asuv tõlkefirma Translated läheneb küsimusele teaduslikult ning on loonud mõõdiku nimega redigeerimisaja mõõt (Time to Edit ehk TTE), mis hindab, kui kaua kulub professionaalsetel inimtõlkijatel AI loodud tõlgete parandamiseks võrreldes inimeste tehtud tõlgetega, kirjutab Popular Mechanics. See võib aidata kiirendada tempot, millega singulaarsusele lähenetakse.

Tehisintellekt, mis suudab tõlkida kõne sama täpselt kui inimene, võib ühiskonda põhjalikult muuta, arvavad nad.

Miks on singulaarsus nagu must auk?

Tehisintellekti valdkonnas on singulaarsuse mõiste väga oluline. See sisult keeruline, pealtnäha aga lihtne kontseptsioon kirjeldab hetke, mil tehisaru vabaneb inimeste kontrollist, saab meist targemaks ning muudab ühiskonda kiiresti ja põhjalikult.

Singulaarsuse keerukus on põhjuseks, miks see laenab terminoloogiat musta augu füüsikast. Nii nagu me ei tea, mis toimub musta augu sündmuste horisondi taga, nii ei saa me ka näha, mis juhtub pärast hetke, kui tehisintellekt saab meist targemaks, sest me pole lihtsalt piisavalt targad selle kohta midagi arvama.

Singulaarsust ehk masinate ülemvõimu saabumist on võrreldud kosmilise musta auguga, sest nende füüsika on üsna sarnane: me näeme kuni sündmuste horisondini ehk sinna, kus oleme veel targemad, aga mis edasi juhtuma hakkab, see on juba täiesti must kast (või auk). Foto: Adis Resic / Pixabay

Selle hetke saabumist on aga äärmiselt raske ennustada ning tehnoloogilise sündmuste horisondi taga toimuvat on juba peaaegu võimatu ette näha.

Siiski püüavad mõned tehisintellekti teadlased leida märke singulaarsusele lähedale jõudmisest, mõõtes kunstmõistuse arengut inimeste oskuste ja võimekusega võrreldaval tasemel.

Keel kui võti üldisele tehisintellektile

Üheks selliseks mõõdikuks on Roomas tegutseva tõlkefirma Translated määratletud tehisintellekti võime tõlkida inimkõnet sama täpselt kui inimene. Keel on üks keerukamaid  väljakutseid, kuid arvuti, mis suudab selle lõhe ületada, võiks teoreetiliselt osutada üldise tehisintellekti (Artificial General Intelligence ehk AGI) ilmingule.

Translatedi tegevjuht Marco Trombetti märkis 2022. aasta detsembris Orlandos peetud konverentsil, et keel on inimeste jaoks kõige loomulikum asi. Sellele vaatamata näitavad Translatedi kogutud andmed selgelt, et masinad ei ole enam kaugel sellest, et see lõhe ületada.

Ettevõte jälgis aastatel 2014–2022 oma AI arengut, kasutades mõõdikut TTE, mis hindab, kui kaua kulub professionaalsetel inimtõlkijatel tehisaru loodud tõlgete redigeerimiseks võrreldes inimtõlgetega. Kaheksa-aastase perioodi jooksul ja enam kui kahe miljardi paranduse analüüsi põhjal on Translatedi tehisintellekti mudel näidanud aeglast, kuid vaieldamatut paranemist, liikudes järk-järgult inimtasemel tõlke kvaliteedi suunas.

Trend näitab tehisaru kiiret edasiliikumist

Translatedi andmetel kulub inimtõlkijal keskmiselt üks sekund, et redigeerida iga sõna, mille teine inimtõlkija on tõlkinud. 2015. aastal kulus professionaalsetel toimetajatel masintõlgitud (MT) soovituste kontrollimiseks aga keskmiselt 3,5 sekundit sõna kohta —tänapäeval on see aeg vaid kaks sekundit.

Kui trend jätkub, jõuab Translatedi hinnangul kunstmõistus inimtaseme tõlkekvaliteedini juba enne aastakümne lõppu või isegi veel varem.​

Millal ennustatakse singulaarsuse saabumist?

Tehisintellekti valdkonnas tegutsevad tippettevõtjad ja teadlased teevad samuti oma hinnanguid selle kohta, millal jõuame singulaarsuseni ja mõni on TTE näidikust palju optimistlikum.

• Elon Musk, Tesla tegevjuht ja tehnoloogiamiljardär, ootab inimestest targema tehisintellekti väljatöötamist 2026. aastaks.
• Dario Amodei​, Anthropicu tegevjuht, ennustab masinate möödumist inimesest samuti 2026. aastal.
• Louis Rosenberg, arvutiteadlane, ettevõtja ja kirjanik, pakub 2030. aastat.
• Vernor Vinge, arvutiteadlane ja visionäär: enne 2030.
• Demis Hassabis, DeepMindi asutaja: ~2035.
• Sam Altman, OpenAI tegevjuht: ~2035.
• Patrick Winston, MIT professor ja tehisintellekti labori endine juht: 2040.

Kui keeletehnoloogia suudab ületada inimtaseme tõlkekvaliteedi, võib see olla oluline samm üldise tehisintellekti suunas, mis tähistaks tehnoloogilise singulaarsuse algust. See areng viitaks ühiskonna kiirele muutumisele viisil, mida on keeruline ette näha või kontrollida.

Mis ikkagi võib juhtuda, kui jõuame «sinna»?

Optimistid väidavad, et singulaarsus oleks positiivne sündmus, mis toob kaasa enneolematu edu ühiskonna kõige pakilisemate probleemide lahendamisel.

Ravimatud haigused, toidupuudus, majandusprobleemid või mis tahes logistilised probleemid lahendatakse singulaarsusega saabuva geeniuse poolt.

Teised, pessimistlikumad ennustajad väidavad, et singulaarsuse tekkimine on katastroofiline sündmus, mis viib senise maailmakorra lagunemiseni. Üks tehnoloogilisest singulaarsusest tulenevaid peamisi ohte on töökohtade kadumine ja järsk majanduslangus.

Kui masinad muutuvad piisavalt intelligentseteks ja võimekateks, suudavad need täita paljusid ülesandeid, millega praegu tegelevad inimesed.

Kumb teooria tõele vastab, seda on raske kontrollida. Samas eksisteerib ka kolmas tee: eriti midagi ei muutu, tehisintellekt läheb oma teed ja inimeste saatus seda ei huvita.