/nginx/o/2024/12/02/16521508t1h9d19.jpg)
Tallinnas Proto avastustehases toimus reedel pidulik õpilasleiutajate riikliku konkursi laureaatide autasustamine, kus Eesti Vabariigi president Alar Karis tunnustas Eesti tänavusi tublimaid leiutajaid. Tänavusel konkursil osales 583 noort leiutajat, kokku 476 põneva ideega. «Valgustusega mehhaaniku kindad», «Muruniiduki õunarobot», «Purikapatrull», korduvkasutatavad «Universaalkaaned» õpikutele, «Ahoi bussijuht!» ja «Jääplaaster» on vaid mõned tänavustest võidukatest ideedest.
Tunnustuse pälvis 55 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 46 nutikat leiutist, mis pakuvad lahendusi igapäevastele probleemidele. Tunnustuse osaliseks said ka esimese ning teise preemia saanud tööde juhendajad – kokku tunnustati 14 töö juhendajat.
Eesti Teadusagentuuri korraldatav õpilasleiutajate riiklik konkurss innustab õpilasi loovalt mõtlema või ümber disainima juba kasutusel olevaid leiutisi. Samuti otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele.
«Igas ametis olles on võimalik leida midagi, mida saab paremaks teha. Tuleb vaid osata näha võimalusi. See ongi leiutamise juures peamine – kõigepealt peab märkama probleemi. Seejärel saab mõtlema hakata, milline lahendus on kõige nutikam ja kasulikum. Alati ei pea see olema mõni masin, teinekord tuleb lihtsalt asju teistmoodi tegema hakata. Kui osata nii mõtlema hakata, saab leiutamisest eluviis. Ja see on üks mõnus eluviis. See on kasulik kõigi teiste jaoks, sest siis läheb ka meie elu paremaks. Aga mõnus ka teile endale, sest nuputamise ja avastamise rõõm on üks vägev doping,» sõnas president Alar Karis.
/nginx/o/2024/11/29/16515447t1hffff.jpg)
Konkursi hindamiskomisjoni esimehe Tanel Liira hinnangul on aastate jooksul õpilaste leiutised muutunud sisukamaks ning hästi juhendatud tööde puhul hakkab silma nende põhjalikkus. «Sel aastal olid konkursi läbivateks teemadeks meeleolu, turvalisus ja ärevus, mis näitab, et noored peegeldavad oma töödes vägagi otseselt ühiskonnas toimuvat. Tehisintellekt pole meie konkursile veel jõudnud, aga juba on märgata ilminguid sellest. Teisalt on jätnud oma jälje sotsiaalmeedias levivad lühivideod, milles nähtud ideid on noored püüdnud järele teha. Pidime hoolikalt kontrollima ega mõni leiutis pole juba meie igapäevaellu jõudnud või e-poodides müügil,» selgitas Liira. «Et kõik konkursi tööd saaksid hinnatud objektiivselt, oleme kaasanud hindamiskomisjoni tipptegijaid väga erinevatest valdkondadest.»
/nginx/o/2024/11/30/16516091t1hf96c.jpg)
6–7-aastaste laste ja I kooliastme kategooria (1.–3. klass)
Esimese preemia sai Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Kulpin «Purikapatrull» eest. Mia leiutis on äpp, kuhu saab märkida potentsiaalselt ohtlikud jääpurikad ning teade selle kohta tuleb otse maja omanikule, et saaks ohu eemaldada.
II kooliastme kategooria (4.–6. klass)
Esimese koha preemia sai Pärnu Vabakooli 5. klassi õpilane Uku Melnits «Kummikinnaste dosaator» eest. Uku leiutis aitab kiirelt kummikindaid kätte panna ning hiljem ära võtta, kuna mõnikord on kiirelt kinnaste kätte panemine elulise tähtsusega.
III kooliastme kategooria (7.–9. klass)
Peapreemia sai Tartu Herbert Masingu Kooli 7. klassi õpilane Carl Eelmaa töö «AINO» eest. Carli leiutis on terviseassistendi rakendus, mis on mõeldud eakatele ja nende lähedastele, et kanda hoolt vanemaealiste tervise ning turvalisuse eest.
/nginx/o/2024/11/30/16516092t1h5248.jpg)
Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategooria
Esimese preemia pälvisid Ralf Saarmets ja Lennart Luud Tallina Reaalkoolist koos Robin Õunamäega Kiili Gümnaasiumist tööga «Kompeaistingul põhineva tagasisidega seade vaegnägijate kunstikogemuse parandamiseks». Noormeeste projekti eesmärk on luua lahendus, mis võimaldab vaegnägijatel füüsiliselt tajuda pildi erinevaid elemente ja lihtsustab seeläbi nende osalemist fotograafias.
Parima kooli preemia pälvis Saku Gümnaasium, kust saabus erakordselt suur hulk väga professionaalselt juhendatud ja motiveeritud õpilaste töid. Esitatud leiutised olid sisukad, põhjalikud ning suurepäraselt vormistatud, sageli kaasas ka prototüübid ja põnevad videotutvustused. Tööd paistsid silma erilise ja professionaalse käekirja poolest, mis eristas neid selgelt teistest.
/nginx/o/2024/11/30/16516094t1h9607.jpg)
Lisaks andsid eripreemiaid tähelepanuväärsete ideede eest erinevates valdkondades välja 18 asutust: Kliimaministeerium, Kuninglik Taani Saatkond, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Transpordiamet, TalTech Tehnoloogiakool, Energia avastuskeskus, PROTO avastustehas, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Merkuur OÜ, Lottemaa Teemapark, ERR Lasteekraan, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, Eesti Inseneride Liit, Rakett69 Teadussaade, Vivita / Lahenduste Laboratoorium, AHHAA teaduskeskus ja kirjastus Argo. Koostööpartnerid autasustasid rohkem kui 49 lennukat mõttelendu.
Konkursil osales 476 ideega 583 noort leiutajat 86 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.
Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on arendada noortes loovust ja innovaatilist mõtlemist, suunata neid märkama enda ümber probleeme ja otsima neile innovaatilisi lahendusi, tunnustada silmapaistvaid noori, nende juhendajaid ning koolile. Konkurssi on korraldatud alates 2008. aastast. Kokku on selle aja jooksul konkursile saadetud ligi 10000 leiutise ideed.
Ühe erilise preemia pälvisid Kiili ja Reaalkooli õpilased, kes lõid vaegnägijatele kunsti kogemiseks innovatiivse lahenduse.
/nginx/o/2024/11/29/16514547t1h1104.jpg)
Kiili Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli õpilaste koostöös sündis innovatiivne lahendus, mis võimaldab vaegnägijatel kogeda kunstiteoseid läbi vibratsiooniga tagasiside. Projekti eesmärk on muuta kunst kättesaadavaks neile, kes seni on jäänud visuaalsest kunstist eemale. Äpi loojateks on Kiili Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Robin Õunamägi, Tallinna Reaalkooli 10. klassi õpilane Ralf Saaremets ja Tallinna Reaalkooli 10. klassi õpilane Lennart Luud.
Prototüüp kasutab vibratsioonimootorit, mis võimaldab kasutajatel sõrme abil tajuda pildi reljeefe ja detaile. Kui sõrm liigub olulise elemendi, näiteks inimese kuju kohal, suureneb vibratsioon, aidates eristada kujutisi taustast. Lahendus on lihtne, ent tõhus, ja märkimisväärselt soodsam võrreldes tänaste turul olevate seadmetega, mis võivad maksta kuni 10 000 eurot.
Lahendust testiti Põhja-Eesti Pimedate Ühingus, kus kogemusnõustaja Artur Räpp andis sellele positiivse hinnangu. Edasi plaanivad noored keskenduda tehnoloogia arendamisele ja selle kättesaadavaks tegemisele muuseumides, kunstisaalides ja kodustes tingimustes.
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2023/12/21/15794004t1hf9ca.jpg)