Tehisaru avastas ilma-andmetest üllatavaid anomaaliaid

Mõned ajaloolised ilma ekstreemumid on talletatud vaid rahvajuttude tasemel. Nüüd kaevas tehisaru puudulikest andmetest välja, mis tegelikult juhtus. Foto: Leo / Pixabay

Teadlased kasutasid tehisintellekti, et analüüsida ajaloolisi ilmavaatlusi ning tuvastada Euroopa kliimaekstreemumeid, mida varasemad meetodid pole suutnud avastada. Teadustöö, mis avaldati ajakirjas Nature Communications, pakub täiesti uusi teadmisi äärmuslike temperatuuride esinemisest ja muudab täpsemaks arusaama meie mineviku kliimaoludest.

Maailmas on üle 30 000 ilmajaama, mis mõõdavad regulaarselt temperatuuri, sademete hulka ja teisi kliimanäitajaid. Kuid andmete katkendlikkus, eriti 20. sajandi esimesel poolel, on keeruliseks teinud ajalooliste temperatuurikeskmiste analüüsi. Tihti jäid jaamad pikemaks ajaks kasutusest välja näiteks rikke, jaamapidajate lahkumise või asendusjaamade puudumise tõttu.

Kliimateadlased on aastaid tegelenud andmelünkade täitmisega, kasutades erinevaid meetodeid nagu homogeniseerimine, et tagada mõõtmiste ühtsus ja võrreldavus. Traditsioonilised statistilised meetodid, nagu nurkkauguse kaalumine (Angular Distance Weighting), on suutelised täitma väiksemaid lünki tiheda jaamade võrgustikuga piirkondades, kuid ebaõnnestuvad seal, kus lähteandmeid napib.