Gediz Vallis: salapärane väävlivarudega piirkond
Avastus leidis aset Gediz Vallise kanalil – iidse veekogu jäänuk, mille kaljud kannavad jälgi kunagisest jõest. Huvitaval kombel leidub selles piirkonnas mitmeid kive, mis väliselt sarnanevad purustatud kiviga. See viitab, et puhas väävel võib seal olla teatud kohtades küllaltki levinud.
NASA Curiosity projekti teadlane Ashwin Vasavada märkis, et puhta väävli avastamine on võrreldav oaasi leidmisega kõrbes. «See ei peaks seal olema, mis tähendab, et meil tuleb nüüd välja selgitada, miks ja kuidas see sinna sattus. Planeetide uurimise põnevus seisnebki just ootamatutes ja seletamatutes avastustes.»
Mida väävli olemasolu tähendab?
Sulfaatide moodustumine toimub tavaliselt siis, kui väävel seguneb vees teiste mineraalidega. Kui vesi aurustub, jäävad maha sulfaadid, mis pakuvad väärtuslikku teavet Marsi veeajaloo ja ilmastikuprotsesside kohta.
Puhas väävel seevastu tekib ainult väga spetsiifilistes tingimustes, mida seni pole selles Marsi piirkonnas teadaolevalt esinenud. Avastus vihjab, et Marsi geoloogilises ajaloos võib olla seni avastamata peatükke, mis väärivad edasist uurimist.
Väävli ja elu keemia
Väävel on elu jaoks oluline element, organismid kasutavad seda aminohapete ja valkude sünteesiks. Kuigi väävli avastamine Marsil ei tõesta elu olemasolu, lisandub see Marsi geoloogilisest minevikust leitud keemilistele elementidele, mis oleksid olnud kasulikud elusorganismidele.
Curiosity jätkab tööd
Gediz Vallis kanal pakub ainulaadset akent Marsi iidsele veekeskkonnale. Curiosity võttis kivist pulbrilise proovi keemiliseks analüüsiks ja liigub jätkuvalt sügavamale kanalisse, otsides uusi üllatusi.
Marsil oleva väävli päritolu täpsemaks selgitamiseks on vaja teha rohkem tööd, sealhulgas modelleerida planeedi geoloogilist arengut. Samal ajal jätkab Curiosity andmete kogumist, pakkudes uusi teadmisi planeedi unikaalse ja põneva ajaloo kohta.
Gediz Vallis on muutumas oluliseks avastuste piirkonnaks, mis võib viia meid lähemale Marsi – planeedi, kus iga juhuslik kivipurustus võib tuua kaasa suure teadusliku läbimurde – mõistmisele.