Tänavu suvel tabas Mehhiko Michoacáni osariigis asuvat iidset püramiidi tragöödia – monument, mis kuulus kunagisele Michoacáni kuningriigile ja oli püsinud tervena 1000 aastat, varises tugevate vihmasadude tõttu rusuhunnikuks.
Loodusjõud said võitu Mehhiko iidsest püramiidist
Püramiidi varing juhtus juuli lõpus, ööl vastu 29. kuupäeva, kui tugevale vihmasajule ei pidanud vastu 15 meetri kõrgune püramiidi lõunasein, mis muutus rusuhunnikuks. See püramiid oli üks Michoacáni tsivilisatsiooni parimaid näiteid, asudes Ihuatzio arheoloogilisel alal, mis sisaldab veel ühte püramiidi, torni või kindlust ning hauakambreid.
Ihuatzio asula oli algselt asustatud üle 1100 aasta tagasi nahuatli keelt kõnelevate rahvaste poolt ning hiljem sai see P’urhépecha impeeriumi keskuseks. P’urhépecha kultuur, mille esindajad olid ainsad, keda asteegid ei suutnud vallutada, elavad tänaseni.
Kuigi kahjustada sai ainult üks püramiid, teatas Mehhiko rahvuslik antropoloogia ja ajaloo instituut (INAH), et vähemalt kuus püramiidi astmelist osa on halvas seisus, sealhulgas välimised seinad ja tugimüürid.
Kliimamuutuste roll
Püramiidi lagunemise põhjusena viitas INAH äärmuslikule ilmastikule. Juulikuu tugevatele vihmasadudele ja äikesehoogudele eelnes viimase 30 aasta tõsiseim põud, mille tagajärjel tekkisid püramiidi struktuuri praod. Nendest imbus vihmavesi sügavale hoone sisemusse, muutes varingu vältimatuks.
INAH keskendub nüüd püramiidi taastamisele, et Mehhiko kultuuripärandit kaitsta.
Kliimamuutuste laiem mõju
Kliimamuutuste tõttu süvenevad äärmuslikud ilmastikuolud, ohustades hindamatuid pärandipaiku kogu maailmas. Tõusev merevee tase, suurenev sademete hulk ja äkilised temperatuurimuutused kiirendavad iidsete ehitiste lagunemist.
Ookeanias on täheldatud, et kiired kliimamuutused ohustavad ka iidseid koopamaalinguid.
Euroopas ja Mehhikos läbi viidud uuring kinnitas, et intensiivistunud sademed suurendavad olulisel määral kahjustuste riski ajaloolistele hoonetele.
Mehhiko P’urhépecha hõimu liige Tariakuiri Alvarez märkis, et tema esivanemad oleksid püramiidi kokkuvarisemist tõlgendanud kui halba ennet. Alvarez viitas ajaloolistele sündmustele, kus sarnased loodusõnnetused sümboliseerisid jumalate pahameelt enne konkistadooride saabumist.
Hoiatus kogu maailmale
Vaid mõned päevad enne Michoacáni püramiidi varingut langes Utah’s kokku ikooniline Double Arch, tõenäoliselt veetaseme muutuste ja erosiooni tagajärjel.
Selliste hindamatute kultuuripaikade hävimine on meeldetuletus, kui tõsised on inimese põhjustatud kliimamuutuste mõjud. Kui ei tegutseta, võivad sellised õnnetused jätkuda, kahjustades nii meie kultuurilist pärandit kui ka looduskeskkonda tulevaste põlvkondade jaoks.
Allikas: sciencealert.com