Berliini kosmoseteadlane: me võisime ise elu Marsil tappa

Astronoom Carl Sagan Vikingi kosmoseaparaadi kõrval – tõsi, siin Maa peal. Marsile jõudnult viis Viking läbi eksperimendi, millega püüti leida elu Marsil. Nüüd arvatakse Saksamaal, et see katsetus võis leitud elusorganismid lihtsalt hukata. Foto: Wikimedia Commons

1976. aastal maandusid NASA Viking 1 missiooni käigus kaks kosmosesõidukit Punase planeedi pinnale, et läbi viia katseid, kus kogutud pinnaseproovid segati vee ja toitainetega.

Tollal eeldati, et Marsil esinev elu käitub sarnaselt Maal elutsevaga, vajades ellujäämiseks vedelat vett.

Space.com andmetel andsid esialgsed tulemused lootustandvaid viiteid võimaliku elu olemasolule Marsil. Siiski jõudsid teadlased pärast aastakümneid kestnud vaidlusi järeldusele, et tegemist oli tõenäoliselt valepositiivsete tulemustega.

Schulze-Makuch aga seab selle järelduse kahtluse alla, väites, et Vikingi maandurid võisid tõepoolest elu Marsil avastada – kuid kogemata hävitasid selle oma veepõhiste katsetega. Ta põhjendab, et Marsi elu võiks sõltuda soolaladestustest, sarnaselt organismidele, mis elavad Maa kõige kuivemates piirkondades, näiteks Atacama kõrbes Tšiilis.

Elu sõltuvus soolast ja hüpotees eksperimendi kahjulikust mõjust

Hüperkuivades keskkondades võib elu saada vett soolade kaudu, mis tõmbavad niiskust õhust, selgitas Schulze-Makuch oma kommentaaris ajakirjale Nature. Need soolad peaksid seetõttu olema Marsil eluotsingute keskmes.

Schulze-Makuch lisas, et Vikingi maandurite katsed võisid kogemata hävitada Marsi elu, kuna need kasutasid katsetes liiga palju vett. Ta seab kahtluse alla NASA 1970. aastatel tehtud eeldused, et elu vajab vedelat vett. Selle asemel soovitab ta keskenduda Marsil hüdreeritud ja hügroskoopiliste ühendite, näiteks soolade, otsimisele, mis võiksid viidata mikroobide olemasolule.

Intervjuus Space.com-ile tõi Schulze-Makuch esile, et Marsil näib peamine sool olevat naatriumkloriid (lauasool), mis tähendab, et teooria võiks praktikas toimida. Ta meenutas ka uuringut, kus äkilised vihmahood tapsid Atacama kõrbes 70–80 protsenti kohalikke baktereid, kuna nad ei suutnud nii suurt veekogust korraga taluda. Analoogselt võisid Vikingi maandurid Marsi elule liigse veekogusega surmavalt mõjuda.

Uus missioon Marsi elu avastamiseks

Schulze-Makuchi sõnul on nüüd, peaaegu 50 aastat pärast Vikingi bioloogilisi katseid aeg saata Marsile uus eluavastamise missioon. Ta rõhutab, et praeguseks on meie teadmised Marsi keskkonnast oluliselt paranenud. Tema arvates tuleks kasutada mitmeid erinevaid ja sõltumatuid meetodeid, et koguda veenvamaid andmeid.

Kuigi Schulze-Makuchi teooria jääb hetkel vaid hüpoteesiks, juhib see tähelepanu vajadusele uuendada elu avastamise strateegiaid Marsil, arvestades planeedi eripäraseid keskkonnatingimusi.

Allikas: Futurism