Kuhu on kadunud kolmikud, miks neid enam nii palju ei sünni?

Kolmikuid sünnib vähem kui varasemalt – milles on põhjus? Foto: Unsplash

Viljakusravi kiire tehnoloogiline areng on piiranud kunagi plahvatuslikult kasvanud kolmikute sündide määra.

1980. aastatel kasvas kolmikute sündide arv USA-s märkimisväärselt, suurenedes kahe aastakümne jooksul viis korda. Kuid alates tipptasemest on mitmike sündide määr järsult langenud – kolmikute ja suurema arvu laste sündide hulk vähenes aastatel 1998–2023 peaaegu 65%, selgub hiljutisest Ameerika Ühendriikide Haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (Centers for Disease Control and Prevention ehk CDC) raportist. Veelgi enam, nelikute ja suurema arvu laste sündide määr langes samal ajavahemikul koguni 80%.

Viljakustehnoloogiad ja muutuvad eelistused

Erinevalt üldisest sünnimäärast, mis on arenenud riikides juba aastakümneid languses, peetakse mitmike sündide vähenemist positiivseks muutuseks, mis peegeldab viljakusravi edusamme ja muutusi lastesaamise valikutes. Keskmine vanus, mil inimesed lapsi saavad, on tõusnud ning kaasaegne viljakusravi keskendub nüüd rohkem ohutuse ja tulemuste parandamisele.

1970. aastate lõpus kasutusele võetud kunstliku viljastamise (IVF) tehnoloogia tähistas pöördepunkti. 1980. ja 1990. aastatel, mil IVF-i edukuse määrad olid suhteliselt madalad, oli paljudes riikides tavapärane praktika siirdada mitu viljastatud munarakku korraga, et suurendada raseduse tõenäosust. See viis hulkraksete raseduste määrade märkimisväärse kasvuni, kuid sellistel rasedustel on suuremad terviseriskid nii emale kui ka lastele, sealhulgas rasedusdiabeet, sünnitusjärgne verejooks ja alakaalulisus. Kolmikud sünnivad peaaegu alati enneaegselt.

1997. aasta uuring näitas, et kolme embrüo siirdamise korral oli kolmikute saamise võimalus umbes 7,5%, mida peeti toona liiga kõrgeks. Selle vältimiseks soovitas Ameerika reproduktiivmeditsiini ühing (American Society for Reproductive Medicine ehk ASRM) 2000. aastate alguses, et alla 35-aastastel patsientidel siirdataks korraga maksimaalselt kaks embrüot. Eesmärk oli kunstlikul viljastamisel vältida nelikute saamist ja viia kolmikute saamise võimalus alla 2%.

Kuigi USA-s ei ole üleriigilist seadust, mis piiraks ühes kustliku viljastamise tsüklis siirdatavate embrüote arvu, on reproduktiivtehnoloogia (assisted reproductive technology ehk ART) riigi üks kõige rangemalt reguleeritud meditsiinipraktikaid ning enamik teenusepakkujaid järgib föderaalseid juhiseid ja osariikide eeskirju.

Tehnoloogia areng ja juhiste mõju

Uuringud näitavad, et aastatel 1998–2011 vähenes USA-s kolme või enama embrüo siirdamine 70%.

CDC aruanne näitab, et 2009. aastast alates on kolmikute või suurema arvu mitmike sündide määr USA-s langenud 52%. Valgete naiste seas, kellel on USA-s parim juurdepääs IVF-le, vähenes kolmikute või suurema arvu mitmike sündide määr samal perioodil 62%.

Kui vaadata CDC andmeid, on näha, et need langustrendid järgivad suures osas juhiste uuendusi, mis on tehtud iga paari aasta tagant, selgitas Micah Hill, Ameerika reproduktiivtehnoloogia ühingu president CNN-ile.

Need juhised on arenenud koos tehnoloogiaga, lisas Hill, kes ise CDC raportis ei osalenud. «Arvan, et need on olnud edukad, muutes viljakusravi ohutumaks, ja see ongi meie prioriteet, kui räägime mitmike sündide vähendamisest.»

2020. aasta seisuga hõlmas üle 80% embrüosiirdamistest USA-s ainult ühte embrüot.

Kindlustuskaitse laiendamine

ASRM-i teadlased on soovitanud viljakusprobleemide raviks kindlustuskaitset laiendada, et seda näitajat veelgi parandada. Kui patsiendid ei saa endale lubada mitmeid IVF-protseduure, võivad nad koos teenuseosutajatega sattuda suuremasse kiusatusse siirdada korraga mitu embrüot, et suurendada raseduse tõenäosust, kuigi sellega kaasnevad kõrgemad riskid.

CDC raport on kättesaadav siin.

Allikas: ScienceAlert