Ei kuhugi sõitvas kosmoselaevas hakkavad elama inimesed mitu põlvkonda järjest

Praegu on isegi teoreetiline võimalus jõuda teiste tähtedeni alles mitme inimpõlve jooksul kohale lennates. Nüüd hakatakse sellistele põlvkondlikele kosmoselaevadele lahendusi otsima, mis võiksid meid teiste tähtede juurde kunagi kohale viia. Foto: Adis Resic / Pixabay

Rahvusvaheline teadlastest, inseneridest ja linnaplaneerijatest koosnev konsortsium Project Hyperion alustasid disainivõistlust, mille eesmärgiks on kavandada hiiglaslik mitmeid põlvkondi kestev kosmoselaev, mis suudaks kanda inimesi kaugete tähtede juurde.

Nagu teatab Universe Today, on suureks sihiks välja töötada kontseptsioon, mis tugineb praegustele ja lähituleviku tehnoloogiatele. Parim tiim pälvib 10 000 dollari suuruse peaauhinna, osaleda võivad kõik väikese 20-dollarise registreerimistasu eest.

Kuigi mõte põlvkondlikust kosmoselaevast, mis viib meid universumi kaugematesse paikadesse, on põnev, jääb see veel siiski suuresti futuristlikuks mõtteeksperimendiks, mis tundub justkui ulmeraamatust välja rebitud.

Tänased jõuallikate tehnoloogiad tähendaksid teadlaste hinnangul, et isegi kõige lähemale tähesüsteemile, Proxima Centaurile, mis pole tõenäoliselt elamiskõlblik, jõudmine võtaks üle tuhande aasta. Isegi tuleviku jõuallikate oletatavas tohutute saavutatavate kiiruste arvestuses lüheneks selline reis 36–85 aastani.

Põlvkondlikud laevad võtaksid arvesse just seda pikka ajahorisonti, võimaldades inimkonnal teel sihtkohta põlvkondade jooksul areneda, lapsi saada ja ellu jääda.

Võistlus kutsubki avalikkust üles mõtlema, milline selline laev võiks olla. Seda võidakse ka katsetama hakata, kuid esialgu see kuhugi ei lenda.

Projekt Hyperion ei arvesta, et tulevikus kosmosereisid ülikiireks muutuksid, kuid ka ulmeliste leiutamata tehnoloogiatega jõuaks teoreetiliste rkiirustega lühimate tähtedeni kauem kui ühe inimpõlvega. Seega peaks aegsasti taolisi reisimasinaid hakkama välja mõtlema. Foto: Maciej Rebisz & Michel Lamontagne/Project Hyperion

Disainikirjelduse kohaselt esitatakse väljakutse, kuidas kujundada sobiv elukeskkond ja ühiskond sajandeid kestvaks teekonnaks. Kosmoselaev peab olema isemajandav, tagades algmeeskonnale võimaluse elada, paljuneda ja surra, samal ajal kui nende järeltulijad jätkavad reisi.

Vajalikud süsteemid hõlmavad toidukasvatust, elu toetavaid mehhanisme ning Maaga samaväärse raskusjõu loomist, näiteks pöörlemise teel. Samuti tuleb kosmoselaev varustada ulatusliku kiirguskaitsega, et hoida 500 kuni 1500 reisijat turvaliselt.

Projekt Hyperioni korralduskomitee liige Andreas Hein selgitab, et põlvkondlik kosmoselaev oleks ulatuslikum kui tähtedevaheliste sondide rakendatavad tehnoloogiad, kuid tõenäoliselt kasutaks sarnaseid jõuallikaid, näiteks termotuumapõhist jõuallikat.

Projekt Hyperioni lehel on juba esimesed visandid kogu eluks ehitatavatest kosmoselaevadest üles pandud. Foto: Maciej Rebisz & Michel Lamontagne/Project Hyperion

Võistlus nõuab osalevatelt tiimidelt interdistsiplinaarset koostööd – seal peab olema disainer, insener ja sotsiaalteadlane. Hein rõhutab, et selline lähenemine uurib unikaalselt tehnoloogiate ja ressursipiirangutega ühiskonna keerukat koosmõju.

Lisaks pakub see mõtteharjutus väärtuslikke teadmisi, kuidas võidelda eksistentsiaalsete ohtudega ka Maal, sealhulgas kliimamuutustega. Projekti arhitekt ja disainer Yazgi Demirbas sõnab, et Maad võib võrrelda«Kosmoselaevaga Maa», mis vajab samuti innovatiivseid lahendusi kooskõla ja vastupanuvõime tagamiseks globaalsete väljakutsete keskel.

Põlvkondlik kosmoselaev on ainulaadne näide inimkonna võimest mõelda suurelt ja innovatiivselt. Selle kohjta on vändatud ka filme, näiteks «Reisijad» (Passengers, 2016). Taolistest kontseptsioonidevõistlustest loodetakse leida uusi lahendusi, mis võivad avada ukse mitte ainult tähtedevahelisele rändele, vaid ka lahendustele, mis parandavad elu siin Maa peal.