MINU PARIM SÕBER ⟩ Teadlaste arvates ajab Läänemere üksik delfiin iseendaga juttu

Viis aastat tagasi märkasid Taani Svendborgsundi kanali ääres elavad kohalikud elanikud üksildast isast delfiini, kes oli piirkonna oma elupaigaks valinud. Foto: Pixabay

Lõuna-Taani ülikooli teadlased avastasid, et Läänemeres elav üksildane delfiin lobiseb omaette. Helisalvestiste analüüs andis ülevaate tema käitumisest ja paljastas tuhandeid tema tehtud helisid.

Läänemeres elav üksildane afaliin, kelle kohalikud on nimetanud Delleks, on teadlaste tähelepanu pälvinud oma kummalise käitumisega. Delle elab tavapärasest elupiirkonnast kaugel Taani Svendborgsundi väinas, kus tal puuduvad liigikaaslased, kellega suhelda. Delfiini üksildane olek ja selle mõju tema käitumisele on teadlasi sügavalt hämmastanud.

Taani Svendborgsundi kanali ääres elavad kohalikud elanikud märkasid viis aastat tagasi  üksildast isast delfiini, kes oli piirkonna oma elupaigaks valinud. Tegemist oli haruldase leiuga, kuna seda liiki delfiinid ei ela tavaliselt Läänemeres ja on üldiselt tuntud karjades elavate loomadena.

Delfiini nimega Delle märgati 7. oktoobril 2024 Lübecki lahes, kui see ujus patrullpaadi kõrval, mille pardal viibis Saksamaa keskkonnaminister Steffi Lemke, et hinnata meremiinide eemaldamise programmi edusamme. Foto: Frank Molter

Delleks nimetatud delfiini kohalolu äratas kiiresti merebioloogide tähelepanu, kes soovisid uurida, miks ta oli sellise ebatavalise paiga oma koduks valinud. Samuti täheldati, et Delle ei olnud ilmselt sõbrunenud kohalike pringlitega, kellega ta piirkonda jagas.

Üksildane afaliin Delle elab peamiselt Taanis Svendborgsundi väinas. Foto: Olga A. Filatova et al, Marine Mammal Science

Üksildane sotsiaalne liik

Afaliin ehk silmikdelfiin (Tursiops truncatus) on delfiinlaste sugukonda kuuluv veeimetaja. Afaliinid on äärmiselt sotsiaalsed loomad, kes kasutavad keerukaid suhtlusviise, sealhulgas vilesid, mis toimivad isikliku nime sarnaselt. Nende keeruline suhtlusviis aitab neil rühmades edukalt jahti pidada ja koos eksisteerida.

Hämmastav vokaalne aktiivsus

Hiljutises uuringus, kus kasutati veealuseid salvestusseadmeid, avastati, et Delle tekitab mitmesuguseid helisid, sealhulgas vilinaid, madalsageduslikke tonaalseid helisid, löökhelisid ja pulseerivaid häälitsusi. Üllataval kombel sarnanes tema vokaalne aktiivsus delfiinide grupiga, kuigi ta oli täiesti üksi.

Teadlased uurisid, kas Delle helid võivad olla sihipärased ehk mõeldud spetsiifiliste reaktsioonide esilekutsumiseks teistes delfiinides, nagu hoiatuse või koostöö signaalid. Kuid nad leidsid, et Delle helidel puudus sihipärane eesmärk, sest tema ümber polnud teisi liigikaaslasi, kellele need oleksid suunatud. «Kui poleks teada, et delfiin on üksi, võiks arvata, et salvestustes osaleb kolm erinevat isendit,» kirjutasid teadlased.

Teadlaste analüüs näitas, et Läänemeres elava delfiini suhtlushelid varieerusid sõltuvalt päevaajast. Helide jaotust jälgiti ööpäeva lõikes. Tumedad hallid alad tähistasid öösel registreeritud helisid. Heledamad hallid alad vastasid hämarikule. Valged alad tähistasid päevavalguse ajal tuvastatud helisid. Andmed näitasid, et kommunikatiivseid helisid esines kõige rohkem hommikul kella 10 paiku ja õhtupoolikul vahetult enne ning pärast päikeseloojangut. Samal ajal oli aktiivsus öösel ja keskpäeval märgatavalt väiksem. Foto: Olga Filatova / Bioacoustics (2024)

Teadlased arvavad, et Delle tekitatud helid võivad olla «emotsionaalsed signaalid» või täita funktsioone, mis ei ole otseselt suhtlusega seotud. Nad spekuleerivad, et see «iseendaga rääkimine» võib olla kõrvalprodukt delfiini loomupärasest vajadusest sotsiaalse suhtluse järele.

Siiski ei suutnud teadlased pakkuda selget seletust, miks Delle käitub nii, nagu ta käitub. Delfiini üksildane olukord jääb teaduslikuks mõistatuseks, kuid avab uusi suundi sotsiaalsete loomade käitumise ja nende emotsionaalse heaolu mõistmisel.

Allikad: phys.org ja independent.co.uk