/nginx/o/2024/08/22/16306713t1h17a4.jpg)
Eesti inimene viskab aasta jooksul asjatult prügikasti keskmiselt 26 kilogrammi toitu 235 euro väärtuses. Kampaania «Austa toitu jäägitult» juhib tähelepanu, et väikesed muudatused tarbimisharjumustes aitavad säästa raha, loodusressursse ja vähendada jäätmeteket.
Algas Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal, mis keskendub seekord toidujäätmetele. Kliimaministeerium kutsub kampaaniaga ka Eesti inimesi üles oma tarbimisharjumusi läbi mõtlema ning asjatut raiskamist vähendama.
«Eestis on toidujäätmete teke kasvutrendis, aastas visatakse neid ära umbes 180 tuhat tonni. Kõige rohkem toidujäätmeid ja toiduraiskamist esineb nii meil kui ka mujal maailmas just kodumajapidamistes. ÜRO Keskkonnaprogrammi uuringust selgus, et kogu maailma kodudes läheb iga päev raisku miljard toidukorda. Neid suuri koguseid oleks väga lihtne vähendada, kui igaüks oma tarbimisharjumused läbi mõtleks ja väikeseid asju oma igapäevases käitumises veidi muudaks,» lausus elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
1 miljard toidukorda läheb maailmas iga päev raisku
235 euro väärtuses toitu viskab aastas ära keskmine Eesti majapidamine
26 kilogrammi toitu viskab Eesti inimene aastas asjatult prügikasti
«Rõõm on näha, et toidu päästmise vajalikkuse osas on teadlikkus kasvamas ning aina enam on sündinud erinevaid algatusi näiteks toidujagamiskappide ja vastavate sotsiaalmeediagruppide näol. Kui raiskame vähem, hoiame kokku ressursse, mis kulusid toidu kasvatamiseks ja töötlemiseks, transpordiks ning lõpuks muidugi ka perede endi rahakotist kuluvat raha,» lisas Jaanisoo.
Eesti kodumajapidamistes visatakse ühe inimese kohta aastas ära keskmiselt 61 kilogrammi toidujäätmeid, millest veidi alla poole moodustab raisatud toit. Kokku viskab keskmine kodumajapidamine aastas ära umbes 235 euro väärtuses toitu ning lastega leibkond umbes 285 euro väärtuses toitu.
Näiteks enne poodi minekut tuleks menüü korralikult läbi mõelda ning kasutada võimalikult palju ära juba kappides leiduvat. Poodi tasub minna kindla ostunimekirjaga ning vältida planeerimata oste. Kui toitu jääb üle, siis tasub see panna sügavkülma hiljem tarbimiseks või jagada näiteks sõprade või naabritega. Tasub end ka kurssi viia, kas kodukandis on toidujagamise kappe, kuhu on võimalik üleliigne söögikõlblik toit viia. Rohkem praktilisi nippe leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
16.-24. novembril toimuvast üleeuroopalisest jäätmetekke vähendamise nädalast võtavad lisaks Kliimaministeeriumile osa erinevad organisatsioonid, koolid ja avaliku sektori asutused üle Eesti. Ülevaate algatustest ja osalejatest leiab Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala kodulehelt.
Euroopa Liidu tasandil käivad ka läbirääkimised, et kehtestada igas liikmesriigis toidujäätmete tekke vähendamise sihtarvud, mis puudutaksid nii toidutööstust kui tarbimist. Sihtarvud selguvad eeldatavasti järgmisel aastal.
Planeeri!
Planeeri menüü ehk portsjonid ja toidukorrad ette. Planeeri teadlikult menüüsse selliseid toite, kus kasutad võimalikult palju kappides leiduvat ära, et vältida jäätmete teket.
Tee enne poodi minemist menüü järgi ostunimekiri arvestades, milliseid koguseid toitu vajad ja millised toiduained on kodus juba olemas. Ära mine poodi näljasena ega lase end ahvatleda suurtel pakkidel ja pakkumistel. Osta ainult vajalik kogus, võimalusel osta toiduaineid lahtiselt oma korduskasutatavasse karpi vajalikus koguses. Nii säästad toitu, aega, raha ja keskkonda!
Ole leidlik toiduainete ja toidu ülejääkide kasutamisel, arvestades seejuures toiduohutusega. Valmista näiteks pruunidest banaanidest kooki või smuutit, kasuta üleliigset/kuivanud saia kotlettide valmistamisel, valmista seisma jäänud köögiviljadest suppe.
Jälgi kuupäevi!
Tee vahet märgetel «kõlblik kuni» ja «parim enne». Märget «kõlblik kuni» ehk tarvitamise tähtpäeva kasutatakse kiiresti riknevatel toitudel. See tähistab kuupäeva, milleni võib toitu ohutult süüa. Tarbi toit enne «kõlblik kuni» kuupäeva möödumist! «Parim enne» tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka mõnda aega pärast «parim enne» kuupäeva möödumist, kuid enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse.
Jälgi pakenditele märgitud kuupäevi ja paiguta toiduained kapis ümber – tõsta uuemad tooted külmikus või kapis tahapoole ja vanemad ettepoole, et vältida toiduainete riknemist, enne kui neid kasutada jõuad.
Säilita!
Säilita toitu nõuetekohaselt – vaata pakenditelt toidu säilitamisjuhiseid ning hoia külmiku temperatuur vahemikus 1–4 °C ja sügavkülmiku temperatuur –18 °C juures.
Kasuta toidu säilitamiseks külmutamist või kuivatamist. Hea mõte on külmutada toitu eraldi portsjonitena ja märgistada need vastavalt.
Anna teine võimalus!
Jaga üleliigset toitu sõprade, kolleegide või naabritega! Samuti jagage omavahel nippe toiduraiskamise vältimiseks.
Küsi kohvikus või restoranis järelejäänud toit endaga kaasa. Nii saad seda süüa hiljem kodus.
Vali poes ja turul julgelt ebastandardse välimusega puu- ja köögivilju – need on täiesti söödavad ja toitvad ning saad ära kasutada allahindlusi või muid kampaaniad.
Ära pinguta üle!
Töökoha või kooli sööklas ära tõsta rohkem süüa, kui jaksad ära süüa. Mõtle ka kohvikus või restoranis enne toidu tellimist, kui palju jõuad süüa. Võid proovida eelroa ja pearoa tellimise asemel kahe eelroa söömist.
Kasuta väiksemaid taldrikuid, lusikaid ja kahvleid. Nii sa ei tõsta taldrikule rohkem toitu, kui ära süüa jaksad.
Rootsi lauas võta väiksem taldrik, et vältida üleliigsete toidukoguste taldrikule tõstmist. Vajadusel saad toitu juurde tõsta.
Kohanda oma ootusi - ära eelda, et kogu toiduvalik peab olema toidupoes, kohvikutes ja restoranides kogu päeva vältel saadaval. See võib tähendada, et poed, kohvikud ja restoranid peavad päeva lõpus toitu ära viskama.
Kui siiski tekib toidujäätmeid, ära viska neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogu liigiti ja komposti ise või viska biojäätmete konteinerisse.
Allikas: kliimaministeerium.ee
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)