IN MEMORIAM ⟩ Suri väljapaistev mehaanikainsener ja teadlane Rein Küttner

Rein Küttner Foto: Eesti Teaduste Akadeemia

15. novembril lahkus meie seast 83-aastaselt akadeemik Rein Küttner. Ta sündis 25. novembril 1940. aastal Tallinnas. Kooliteed alustas ta Nõmme 28. 7-klassilises koolis, kust sai alguse ka tema huvi matemaatika, füüsika ja tehnika vastu. Õpingud jätkusid Tallinna Polütehnikumis tööstusettevõtete elektriseadmete erialal ja Tallinna Tehnikaülikoolis, mille ta lõpetas 1965. aastal mehaanikainseneri diplomiga.

Aastatel 1967–1970 õppis Rein Küttner aspirantuuris ja 1971 kaitses Leningradi täppismehaanika ja optika instituudis tehnikakandidaadi väitekirja (mis on tänapäeval võrdsustatud PhD väitekirjaga) «Mehaanilise töötluse optimaalsete režiimide metoodikate uurimine ja väljatöötamine».

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 1997. aastal tehnikateaduste alal. Aastatel 1999–2009 oli Rein Küttner teaduste akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja.

Tallinna Tehnikaülikoolis töötas Rein Küttner alates 1959. aastast, alustades masinaehitustehnoloogia kateedris vanemlaborandina ja tõustes ametiredelil kateedri juhatajaks. Aastal 1991 sai temast masinaehituse instituudi professor ning Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor. Aastatel 2001–2004 oli ta masinaehituse instituudi direktor ja 2004–2010 tootmistehnika professor, aastast 2010 Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Rein Küttneri peamine uurimisvaldkond on olnud mehaanilise töötlemise tehnoloogia automatiseeritud projekteerimine. Alates 2000ndatest tegeles ta toodete ning tootmise optimeerimise ja juhtimise probleemidega. Tema tegevuses olid ühendatud nii inseneri- ja arvutiteadus kui ka kõrgtasemel infotehnoloogilised lahendused. Tema vahetul osalemisel ja juhendamisel kujunes Eestis välja tugev rahvusvaheliselt tuntud masinaehitusliku raalprojekteerimise koolkond.

Rein Küttneril olid pikaajalised koostöösidemed Dresdeni, Stockholmi, Darmstadti, Budapesti ja Helsingi tehnikaülikoolidega, samuti New Yorki Queensi kolledži, Kieli majandusakadeemia, Trondheimi ülikooli ja teistega. Ta oli mitmete rahvusvaheliste konverentside programmkomiteede liige, osales seltside ja ühingute juhatuste töös. Tema sulest on ilmunud üle 200 teadusartikli, monograafia ja mitmed kõrgkooliõpikud. Ta on olnud juhendajaks kaheksale edukalt kaitstud doktoritööle.

Akadeemik Küttnerit on tunnustatud erinevate aukirjade ja medalitega. 1979. aastal autasustas USA inseneride ühendus Society of Manufacturing Engineering teda oma aukirjaga. Aastatel 1986 ja 1990 pälvis ta üleliidulise teaduslik-tehniliste ühingute presiidiumi ja 1986 ENSV ülemnõukogu presiidiumi aukirja. 1985. aastal sai ta Tallinna Teadlaste Maja teaduspreemia, 1987 ENSV teenelise inseneri aunimetuse, 2000 Eesti Teaduste Akadeemia medali ning 2004 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedali «Mente et Manu». 2003. aastal autasustati Rein Küttnerit Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ja 2018. aastal Nikolai Alumäe medaliga.

Eesti Teaduste Akadeemia