Kolmapäeval tagastas Norra Kon-Tiki muuseum Lihavõttesaartele inimjäänused, mille maadeavastaja Thor Heyerdahl võttis kaasa oma Vaikse ookeani ekspeditsioonide ajal 1950. aastatel.
Norra andis tagasi kaugelt saarelt kolmveerand sajandit tagasi pihta pandud inimjäänused (3)
Tagastamistseremoonial, mis toimus Oslo muuseumis, osalesid nii Lihavõttesaarte kui ka Tšiili ametnikud, teatas muuseum. Tagastatud esemed olid Rapa Nui, Vaikses ookeanis asuva Tšiili saare esimeste asukate koljud.
Heyerdahli lapselaps Liv Heyerdahl, Kon-Tiki muuseumi direktor, märkis avalduses, et vanaisa oleks uhke selle üle, mida ollakse saavutamas.
Neli Lihavõttesaarte esindajat veetsid öö muuseumis koos säilmetega, mis oli osa surnute vaimude äratamise rituaalist, selgitas delegatsiooni liige Laura Tarita Rapu Alarcon Norra uudisteagentuurile NTB. Tema sõnul rääkisid esindajad vaimudega nende kohalikus keeles ja valmistasid neile toitu.
Samuti on kavandatud tseremooniaid jäänuste tagasitoomiseks Lihavõttesaarele, kus need viiakse enne lõplikku matmist kaheksasse pühapaika.
Antropoloog ja seikleja Heyerdahl saavutas kuulsuse 1947. aastal, kui ta koos viieliikmelise meeskonnaga ületas suure osa Vaiksest ookeanist pilliroost parvel nimega Kon-Tiki. Hiljem korraldas Heyerdahl 1955. aastal ekspeditsiooni Lihavõttesaarele, kus tema ja tema meeskond kaevasid välja umbes 5600 eset, lähtudes kokkuleppest, et need tagastatakse peale uurimist ja publitseerimist.
Osa esemeid tagastati Rapa Nuile 1986. ja 2006. aastal. 2019. aastal toimus Santiagos tseremoonia, kus kuulutati välja plaan tagastada veel tuhandeid esemeid. Tseremoonial osales ka Thor Heyerdahl Jr, kes oli oma isa saatjaks 1955. aasta ekspeditsioonil.
See tagastamine täitis minu isa lubaduse Rapa Nui ametivõimudele, et esemed tagastatakse pärast nende analüüsimist ja publitseerimist, sõnas Heyerdahl Jr 2019. aasta tseremoonial. Heyerdahl Jr suri tänavu augustis.
Heyerdahl püüdis tõestada oma teooriat, et Polüneesia saared võisid olla asustatud Lõuna-Ameerika eelajalooliste elanike poolt, kes kasutasid kergeid palsapuust parvesid, mitte Aasiast pärit asukate poolt, nagu enamik teadlasi uskus.
Septembris avaldas teadusajakiri Nature DNA-analüüsi, mis näitas, et Heyerdahlil oli õigus vaid osaliselt: esimesed Rapa Nui asukad olid Polüneesiast pärit ja liikusid itta. Analüüs näitas aga ka seda, et Rapa Nui elanikud kannavad neljast kuni üheteistkümne protsendini Lõuna-Ameerika põliselanike DNA-d, tõenäoliselt Kolumbia ümbrusest pärit populatsioonidest, mis tõendab, et kahe elanikkonna teed ristusid arvatavasti ajavahemikus 1250–1430.
Allikas: Phys Org