Nagu ulmeloos: see loom suudab vajadusel ka nooremaks muutuda ja lapseikka tagasi minna

Kammloom Turritopsis dohrnii, keda on kutsutud ka surematuks, suudab end muuta kehvadel aegadel lihstalt nooremaks. Foto: PNAS

Täiskasvanuelu raskuste korral võib tagasipöördumine lihtsamate aegade juurde tunduda ahvatlev. Üks mereolend on aga leidnud viisi, kuidas teha seda füüsiliselt, naastes stressi kadumisel täiskasvanukehast taas nooruslikku vastseikka.

Siiani arvati, et surematu meduus (Turritopsis dohrnii) on ainus liik, mis suudab end stressi möödumisel «noorendada», kuid nüüd on selgunud, et sellele erakordsele võimele on lisandunud uus liige – Mnemiopsis leidyi, keda tuntakse ka merepähklina (sea walnut) või kühmulise kammloomana (warty comb jelly).

Kammloomade erakordsed võimed olid teadlastele juba varem teada: nad suudavad oma keha vigastustest taastada peaaegu piiramatus ulatuses, nad võivad liituda, et rängast vigastusest üle saada, ja moodustavad päraku ainult siis, kui see on hädavajalik. Lisaks suudavad nad paljuneda suguliselt vastsestaadiumis, rikkudes bioloogia tavalisi reegleid.

Eelnevad uuringud on samuti näidanud, et Mnemiopsis leidyi vähendab nälja ajal märgatavalt oma suurust ja massi, et rasketest aegadest üle saada, kuid seni ei olnud tagasiminekut vastsestaadiumisse täheldatud.

Norra Bergeni ülikooli merebioloog Joan Soto-Angel leidis laborikatse käigus, et täiskasvanud merepähkel, mille küpsust tähistavad täidlased želatiinjad moodustised, kadus äkitselt ja alles jäi vastsekujuline olend. See pani Soto-Angeli kahtlustama, et varasemad teadmised selle liigi kohta võivad olla ebatäielikud.

Koos Michael Sarsi keskuse kolleegi Pawel Burkhardtiga alustas Soto-Angel uuringut, et kontrollida, kas see kammloom oli kuidagi suutnud oma vananemist tagasi pöörata. Nad hoidsid 65 tervet täiskasvanud merepähklit eraldi akvaariumites ja näljutasid neid 15 päeva. Seejärel hakati neid kord nädalas vähesel määral toiduga varustama. Loomade täiskasvanulikud moodustised hakkasid oodatult vähenema, kui nad toidu nappuse tõttu kahanesid.

Kui kammloomade täiskasvanud kehaosad hakkasid taanduma, suurendati toitumissagedust kahele päevale nädalas. Lisaks lõigati 15 kammloomalt kehaosi kirurgiliselt ära, et lisada katsesse täiendav stressor, mida varasemad uuringud polnud kajastanud.

Mitme nädala jooksul hakkasid loomad muutma oma kehalisi omadusi ja käitumist, mis muutus tüüpiliseks vastsestaadiumile. Soto-Angel leidis, et nad hakkasid omandama kammlooma vastsetele omast kuju ja söömisharjumusi, justkui oleksid nad tõepoolest ajaratast tagasi pööranud. Katse näitas, et nälg oli ainus vajalik tegur vastsestaadiumi naasmiseks, kuid see juhtus sagedamini koos vigastusega – ainult seitse viiekümnest näljutatud kammloomast naasis täielikult vastsestaadiumisse, samas kui 15st vigastatust tegi seda kuus.

Selle tulemusena on võimalik, et eksperimentides ja teaduslikel andmetel varem nähtud nooruslikud kammloomad ei olnudki alati tõepoolest nii noored, nagu eeldati.

Kolleeg Pawel Burkhardt märgib, et järgmine samm on uurida molekulaarset mehhanismi, mis selle protsessi käivitab, ja vaadata, mis toimub olendi närvivõrgustikus selle «noorenemise» käigus.

Soto-Angel lisas, et liigi avastamine, kes kasutab omalaadset ajamasinat, tekitab põnevaid küsimusi selle kohta, kui laialt on selline võimekus loomariigis levinud.

Uuring on avaldatud ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Allikas: ScienceAlert