30 000 aastat tagasi: kiviaja lapsed tegid endile ise savimänguasju

Tundub, et kiiviaja lapsed tegid ise endile savist mänduasju. Foto: Wikimedia Commons

Uus arheoloogiauuring viitab, et kiviaja lapsed ei veetnud oma päevi mitte ainult ellujäämise nimel pingutades, vaid leidsid aega ka mängudeks ja loovuseks.

Curtini ülikooli teadlased on leidnud tõendeid, et umbes 30 000 aasta eest tegelesid lapsed savist kujude loomisega, näidates, et eelajalooline elu ei pruukinud olla pelgalt karm. Tšehhi viiest arheoloogilisest leiukohast on leitud ligi 500 keraamilist eset, millest paljud olid valmistatud laste poolt.

Teadlased Rebecca Farbstein ja April Nowell, kes on spetsialiseerunud jääaja eelajaloole, selgitasid, et need keraamilised esemed on väiksemad, ebakorrapärasemad ja valmistatud lihtsamate tehnikatega kui muud samast ajastust pärit esemed. Need saviesemed, mille seas leidub nii inimese- kui loomakujutisi, kannavad endas algajatele omast mängulist eksperimenteerimist ja loovat lähenemist. Paljud esemed näitavad märke sellest, et lapsed ei järginud alati savi töötlemise üldtunnustatud protseduure – nad jätsid vahele mõne etapi või andsid esemele ootamatu kuju, kuna nende arusaam lõpptulemusest ei olnud veel täielikult välja kujunenud. Näiteks esines termilistest pingetest tekkinud pragusid, mis viitab sellele, et savi põletati sageli enne täielikku kuivamist.

Osa keraamilistest esemetest sisaldas laste sõrmejälgi, kinnitades, et need olid just laste loodud. Antropoloog Jane Baxter, kes ei osalenud uuringus, pidas Nowelli ja Farbsteini tõlgendust usutavaks, rõhutades, et sellised leiud aitavad mõista, et ka eelajaloolised kogukonnad tegelesid omavahelise suhtlemise ja igapäevaste tegevustega.

Keraamilisi laste loodud kujukesi on leitud mitmetest piirkondadest, ulatudes Arizonast Süüriani ja keskaja Euroopast Ojibwe kultuurini Põhja-Ameerikas. Tegu on peaaegu universaalse mängulise tegevusega, mis on jätkuvalt nähtav ka tänapäeva kodudes – kuigi nüüd kasutatakse sageli ehtsa savi asemel Play-Doh'd.

Pole üllatav, et lapsed tegelesid saviga juba 30 000 aastat tagasi, ja paljudele lapsevanematele tuttavalt jätsid nad oma loomingulised katsetused sageli sinna, kuhu need parajasti sattusid. Pavlovia leiud viitavad sellele, et pärast mängu jätkasid lapsed oma igapäevaseid toimetusi, jättes pooleliolevad või katkised keraamilised esemed maha.

Nowell tõi välja, et ükski neist keraamilistest esemetest ei ole leitud matmispaikadest; enamik leiti pigem koldest, kus neid põletati. See detail vihjab, et tegemist on mängu käigus tekkinud esemetega, mis polnud mõeldud pikaajaliseks säilitamiseks.

See uus vaatenurk kiviaja leidudele lisab olulise kihi arusaamale eelajaloolisest elust. Enamik varasemaid uuringuid keskendus suurepäraselt säilinud ja visuaalselt muljetavaldavatele esemetele, kuid just lihtsamate ja eksperimentaalsemate leidude analüüs võib anda aimu, kuidas ühiskonnad tegelikult toimisid – kuni laste mänguhetkedeni välja.

Nowelli ja Farbsteini järeldus vihjab sellele, et Pavlovia lapsed tegelesid mänguliste avastuste ja katsetustega, pakkudes haruldast pilguheitu iidsetele mängudele ja loovusele.

Uuring on avaldatud ajakirjas PLoS ONE.

Allikas: IFLScience