Kaks aastat tagasi nägid tudengid laboritöö käigus raku tuumas huvitavaid moodustisi. Selgus, et oldi aastaid enese teadmata biomolekulaarseid kondensaate uurinud. See leid avas ukse täiesti uude rakubioloogia maailma.
Biomolekulaarseid kondensaate võib ette kujutada nagu laava lampi, mille vaha kogumid ühinevad, lagunevad ja ühinevad uuesti. Kondensaatide moodustumise aluseks on aga spetsiifilised valkude ja RNA molekulide koondumised raku sees, mis loovad geeljate tilkadena ainulaadse mikro-keskkonna. Teatud valgud ja RNA-d kipuvad ühenduma pigem omavahel kui ümbritseva keskkonnaga, sarnaselt laavalambi vahale, mis jääb eraldatuks seda ümbritsevast vedelikust. Nii tekivad rakkudes uued biokeemilised alad, mis tõmbavad ligi täiendavaid molekule ja loovad erilise biokeemilise keskkonna.
Vaata selgitavat videot:
2022. aasta seisuga on teadlased tuvastanud ligikaudu 30 eri tüüpi membraanivabu biomolekulaarseid kondensaate, mis on kaks korda rohkem kui teadaolevaid traditsioonilisi membraaniga organelle.
Kuigi neid on lihtne avastada, on keeruline määrata nende täpseid funktsioone. Mõnedel kondensaatidel on selged ülesanded, nagu paljunemisrakkude ja stressigraanulite moodustamine, kuid paljudel teistel pole kindlat funktsiooni veel tuvastatud. Selle uurimine võib anda uue vaate rakkude töömehhanismidele.
Valkude struktuur ja funktsioon
Biomolekulaarsed kondensaadid on muutnud arusaamu valkude keemiast. Biokeemikud on pikka aega uskunud, et valkude struktuur määrab nende funktsiooni. Kuid kondensaate moodustavad valgud sisaldavad piirkondi, mis ei oma selget struktuuri ja ei allu sellele reeglile. Need niinimetatud korraldamata valguosad (intrinsically disordered proteins ehk IDP-d) avastati juba 1980. aastatel, kuid alles hiljem saadi teada, et IDP-d kalduvad moodustama kondensaate. See leid lahendas mõistatuse, selgitades kuidas need struktureerimata valgud rakus oma ülesandeid täidavad.