Leiti tõendid selle kohta, kus ja kuidas kujunes välja kirjakeel

Näide silinderpitsatist (vasakul) ja saviplaadile kantud pitsati kujundusest (paremal). Foto: Franck Raux 2001 / GrandPalaisRmn (Musée du Louvre)

Bologna ülikooli teadlased väidavad, et tegid olulise avastuse - nad lõid silla sümboolika ja kirjutamise, seega ka eelajaloo ja ajaloo vahele.

Nad leidsid 6000 aasta vanustelt iidsetelt silinderpitsatitelt võimaliku seose nende kaugete arveraamatus kasutatud pitserite ning iidse Uruki linna päritolu proto-kiilkirja  (proto-cuneiform script) vahel. Uruk asub praeguse Iraagi territooriumil ja oli muistse Mesopotaamia üks esimesi linnu. Esmase küsimusena uuriti, kas need pitsatite  kujutised aitasid märkimisväärselt kaasa märgisüsteemi kujunemisele, mis viiks kirjutamiseni selles piirkonnas.

Uuringu autorite sõnul on ammu teada, et muistsete pitserite ja Lõuna-Aasia kirjutamissüsteemide vahel on tihe seos, kuid konkreetsete pitsatite kujundite ja kirjutamismärkide vallas on tehtud vähe uurimistööd. Üks varaseimatest kirjutamissüsteemidest võis tekkida just selle esialgse kujutismärgisüsteemi arengul.

Kirjutamise algus

Uuringu autorid selgitasid, et templipitsereid kasutati savipinnal peamiselt halduslikel eesmärkidel Põhja-Mesopotaamias juba alates 7. aastatuhandest eKr. Need «ühist pitserikujundust» kasutanud piirkonnad hoidsid omavahel ühendust, võimaldades kaubavahetust. Need pitserid olid levinud ning kujutasid endast mõttevahetuse kandjat, kuigi proto-kiilkiri oli omane üksnes Lõuna-Iraagile. Seetõttu usuvad teadlased, et saab tõmmata struktuurse seose nende templipitsatite ja Uruki piirkonna kirjutamissüsteemi vahel.

Uruk, tõustes üheks esimeseks linnaks Mesopotaamias, muutus 4. aastatuhandel eKr suureks keskuseks, mille mõju ulatus Edela-Iraani ja Kagu-Türgi aladeni. Alates neljanda aastatuhande keskpaigast kinnitasid need savitahvlitele löödud pitserid  tehingu või tähistasid ametlikku tehingut seoses tekstiilide ja põllumajandusmaterjalide tootmise, ladustamise ja transpordiga.

See kontekst pani uuringu autorite sõnul aluse proto-kiilkirjale, esimesele kirjutamissüsteemi versioonile, mis sisaldas sadu piktograafilisi märke. Sarnaselt silindripitsatitele kasutati proto-kiilkirja arvepidamiseks, kuigi selle kasutus on dokumenteeritud peamiselt Lõuna-Iraagis.

Kujutiste ja kirjutamise võrdlus

Bologna ülikooli teadlased võrdlesid pitsatite kujundeid ja proto-kiilkirja märke.

Teadlased Kathryn Kelley ja Mattia Cartolano selgitasid, et nad keskendusid pitsatikujutistele, mis tekkisid enne kirjutamise leiutamist, kuid arenesid edasi proto-kirja perioodil. Selline lähenemine võimaldas tuvastada kujundeid, mis olid seotud tekstiilide ja keraamika transpordiga ja millest hiljem kujunesid vastavad proto-kiilkirja märgid.

Need kujundid, mis graveeriti silindripitsatitele, on otseselt seotud proto-kiilkirja arenguga Lõuna-Iraagis, lisasid teadlased. Samuti näitavad need, kuidas algne kujundite tähendus integreeriti kirjutamissüsteemi.

Aga kas see vastab tõele?

Väljaande «Live Science» andmetel on uue uurimuse osas siiski ka skeptikuid. Vaatamata sellele üritab uuring tõmmata selget seost «kirjaeelse» kujundisümboolika ja Mesopotaamia esimeste kirjutamissüsteemide vahele.

Teadlased väitsid, et tegemist on «esimese korraga», kui on leitud selline otsene seos. Samas tuletas üks arheoloog Live Science'ile meelde, et sarnane uurimus lükati tagasi juba 30 aasta eest. Sellest hoolimata on see idee uuesti päevavalgele toodud ning analüüs sümbolite ja kirjutamise vahelistest seostest viitab, et praktiline vajadus võis sünnitada mõlemad suhtlusvormid.

Allikas: InterestingEngineering