Valmis Eesti jõgede seisundit ja ökosüsteemi kahjustavate paisude infoportaal

Saesaare elektrijaam Foto: Wikipedia/J. Niilo

Eesti jõgede seisundit ja ökosüsteemi kahjustavate paisude infoportaal Kalateed valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel. Portaal keskendub probleemseimatele paisudele, nende keskkonnamõjudele ja looduslähedastele lahendustele kalade rändeteede taastamiseks.

Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ning umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit.

Infoportaali Kalateed.com loonud MTÜ Jägala Kalateed juhatuse liikme Liivia Mahlapuu sõnul on aastatuhandete vältel vabalt voolanud jõed fragmenteerunud ning see on saanud saatuslikuks eelkõige siirdekaladele, kes ei pääse enam oma kudemis- ja elupaikadesse. «Jõgedele rajatud paisud kujutavad endast kaladele ja vee-elustikule läbimatut barjääri, takistades erinevate liikide pääsu kudemis- ja elupaikadesse ning seeläbi halvendades jõgede üldist seisundit. Paisudel on negatiivne mõju nii kogu jõe ökosüsteemile kui ka seal elavatele liikidele ning jõe füüsikalis-keemilistele omadustele,» selgitas ta. Paisutatud jõelõikudel asendub jõeline elupaik järvelise elupaigaga ning paisjärves allavoolu muutub jõe temperatuurirežiim.

Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama pais, mis on jõesuudmest 2,33 kilomeetri kaugusel. Foto: Ain Liiva

Euroopas on magevee- ja siirdekalade arvukuse kadu hinnatud kuni 93%-ni. Ent probleeme, mida vooluveekogude paisutamine on endaga kaasa toonud, jagub veelgi. Lisaks kalapopulatsioonide vähenemisele on ohustatud seisundisse sattunud ka mitmed jõelisi elupaiku vajavad liigid, näiteks ebapärlikarp ja paksukojaline jõekarp.

Tartu Ülikooli mereinstituudi juhataja ja teaduri Martin Kesleri sõnul ulatub Eesti jõgedele rajatud paisude mõju meie kalapopulatsioonidele jõgedest kaugemalegi. «Kõik meie merest püütud lõhed ja meriforellid on ilmale tulnud vabade jõgede kärestikes. Paisudega seonduvate mitmetahuliste probleemide tutvustamine on oluline samm terviklike lahenduste leidmisel,» lisas ta.

«Eestis on kümneid jõgesid, millel on looduskaitse seisukohast suur väärtus, kuid kahjuks takistavad neile rajatud paisud kalade liikumist ja vähendavad elupaiku. Kalateed.ee portaal sündis vajadusest tõsta teadlikkust ja tuua avalikkuse ette praktilised lahendused, mida saaks rakendada,» rääkis Mahlapuu. «Soovime, et inimesed mõistaksid, millist mõju paisud jõe elustikule avaldavad ning kuidas me saame jõgesid taastada nii, et kaladel oleks loomulik liikumistee.»

Jägala jõe pais. Foto: Madis Veltman

Kalateede portaalis on kajastatud põhjalik teave 20 probleemseima Eesti paisu kohta, mille seas on Mustoja, Jägala, Ahja ja Kunda jõgedel asuvad paisud. «Sageli ei mõisteta, et isegi väiksem pais võib rikkuda kogu jõe elutingimusi, takistades kalade juurdepääsu kudemispaikadesse ja muutes vee kvaliteeti,» selgitas Mahlapuu.

Veebilehekülg annab põhjaliku ülevaate erinevatest kalapääsu tüüpidest ja nende tõhususest. Parimateks lahendusteks on paisude likvideerimine või paisude asendamine looduslähedase ilmeka kärestikuks, millega tagatakse jõe vaba vool ja kalade ränne. «Looduslähedased lahendused ei tähenda alati paisude täielikku eemaldamist – paljudel juhtudel saab paisu kohandada nii, et see vastaks keskkonnavajadustele ja säilitaks kultuuriväärtused,» täpsustas Mahlapuu.

Portaalis on kirjeldatud paisuomanike kohustused ja võimalused paisutamisel. Kuna paisuomanike ja keskkonnakaitsjate huvid tihti põrkuvad, siis on palju pöördutud ka kohtusse otsimaks võimalusi enda huvide kaitsmiseks olemasolevast seadusruumist. Portaal annab ülevaate nendest selgitustest, mida kohtud on viimasel kümnendil paisudega seoses teinud. Portaalist leiab ka ettepanekuid, mida on vaja seadusandluses muuta, et paremini jõe elustikku kaitsta.

Portaali tegemist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).