Teadlased ⟩ fossiilkütustest tulenev heide tõuseb tänavu rekordkõrgele

Foto: globalcarbonbudget.org

Fossiilkütuste kasutamisest tulenev süsihappegaasi heide tõuseb tänavu rekordkõrgele tasemele, selgus kolmapäeval ÜRO kliimakonverentsil avaldatud esialgsest uuringust, mille kohaselt pole märke maailma liikumisest fossiilkütustest eemale.

Värskeid andmeid esitleti ÜRO COP29 kliimakonverentsil Aserbaidžaanis, kuhu kogunenud riigid on lubanud fossiilkütustest järkjärgult loobuda ja piirata üleilmne soojenemine 1,5 kraadile võrreldes tööstuseelse ajaga.

Selle eesmärgi täitmiseks peab süsihappegaasi heide sel aastakümnel järsult langema, kuid Global Carbon Projecti teadlaste raporti kohaselt see hoopis kasvab.

Uuringus leiti, et 1,5 kraadi eesmärgi täitmiseks peaks maailma jõudma süsihappegaasi emissiooni netonullini 2030. aastate lõpuks ehk oluliselt varem, kui enamik riike seda hetkel plaanib.

Esialgsete uurimistulemuste kohaselt tõuseb fossiilkütustest tulenev emissioon tänavu mullusega võrreldes 0,8 protsenti 37,4 miljardi tonnini.

Koos maakasutuse muutustega (nt metsaraie) seotud heitkoguste hinnangulise kasvuga 4,2 miljardi tonnini on globaalsed CO₂ heitkogused eeldatavasti kokku 41,6 miljardit tonni, võrreldes eelmise aasta 40,6 miljardiga. Viimase kümne aasta jooksul on fossiilkütuste CO₂ heitkogused kasvanud, samal ajal kui maakasutuse muutuse heitkogused on vähenenud, kuid sel aastal tõusevad mõlemad. Lisaks on 2023-2024 El Niño kliimaoludest tingitud põuatingimused suurendanud heitkoguseid, eriti metsapõlengutest.

Metsade raadamisest tulenevad heitkogused on viimase kümnendi jooksul vähenenud 20%, kuid tõusid 2024. aastal El Niño põhjustatud põua ja metsatulekahjude tõttu. Suur osa raadamisega seotud heitkogustest pärineb Brasiiliast, Indoneesiast ja Kongo DV-st, kus suur osa toodangust, näiteks Lõuna-Ameerikast pärit sojaoad, eksporditakse põhjapoolkera riikidesse.

Kasvavad heitkogused ja peamised avastused

Rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulusid teadlased Exeteri ja East Anglia ülikoolidest ning CICERO keskusest teatasid, et hoolimata kliimamuutuste mõju suurenemisest ei ole fossiilkütustest pärinevate heitkoguste tippu veel saavutatud. Professor Pierre Friedlingstein Exeteri ülikooli Global Systems Institute’ist rõhutas vajadust kiirete ja ulatuslike heitkoguste vähendamise järele, et vältida temperatuuride tõusu üle 2 °C.

UEA keskkonnateaduste teaduskonna professor Corinne Le Quéré märkis, et kuigi globaalne heide on taas kasvanud, on siiski näha märkimisväärseid märke kliimameetmetest. Näiteks taastuvenergia ja elektriautode kasv vähendab osaliselt fossiilkütuste vajadust.

2024. aasta ülemaailmse süsinikubilansi raportis on välja toodud mitmeid olulisi suundumusi:

Erinevate fossiilkütuste heitkogused: Kivisöe heitkogused kasvavad 0,2%, nafta 0,9% ja maagaasi 2,4%, andes vastavalt 41%, 32% ja 21% globaalsetest fossiil-CO₂ heitkogustest.

Riiklikud heitkoguste suundumused:

Hiina (32% kogu maailma heitkogustest) heitmed kasvavad tõenäoliselt 0,2%.

USA heitmed (13% globaalsest kogust) vähenevad hinnanguliselt 0,6%.

India heitkogused (8%) kasvavad 4,6%.

Euroopa Liidu heitkogused (7%) vähenevad 3,8%.

Ülejäänud maailmas (38%) tõusevad heitkogused 1,1%.

Rahvusvaheline lennundus ja laevandus kasvavad 7,8%, jäädes siiski alla 2019. aasta pandeemiaeelsele tasemele.

Metsade raadamisest tulenevad heitkogused on viimase kümnendi jooksul vähenenud 20%, kuid prognooside kohaselt kasvavad need taas 2024. aastal. Uute metsade istutamine kompenseerib umbes poole raadamise heitmetest.

CO₂ tase atmosfääris: 2024. aastal ulatub CO₂ tase 422,5 ppm-ni (miljondikosa), mis on 2,8 ppm kõrgem kui 2023. aastal ja 52% üle tööstusrevolutsioonieelse taseme.

Raport, mille koostas üle 120 teadlase, avaldatakse ajakirjas Earth System Science Data ja pakub läbipaistvalt hinnatud ülevaate, et toetada teaduspõhiseid samme globaalsete süsinikukoguste vähendamiseks.