Saada vihje

NEW SCIENTIST Spioonide uus relv: radariga saab telefonikõnesid vibratsiooni jälgides pealt kuulata

Copy
Kui hiilida oma millimeeterlaine radariga piisavalt lähedale, on võimalik pealt kuulata, millest inimesed telefonis räägivad, näitas teadlaste katse.
Kui hiilida oma millimeeterlaine radariga piisavalt lähedale, on võimalik pealt kuulata, millest inimesed telefonis räägivad, näitas teadlaste katse. Foto: Andrea Piacquadio / Pexels

Teadlased leidsid viisi, kuidas spioonid saavad pealt kuulata telefonikõnesid, kasutades radarit, et tajuda nutitelefonide vibratsioone. Tehisintellekti rakendades on võimalik need võnkumised täpselt tekstiks transkribeerida. See meetod töötab isegi mürarikkas keskkonnas, kuna radar keskendub telefonile ega ole häiritud taustamürast.

Millimeeterlaine andurid on radari vorm, mis suudab mõõta alla ühemillimeetriseid liikumisi, saates välja elektromagnetilisi laineimpulsse ja analüüsides tagasipõrkuvaid signaale.

Pennsylvania osariigi ülikooli teadlane Suryoday Basak ja tema kolleegid kasutasid tavapoodides kättesaadavat andurit, et tuvastada nutitelefoni Samsung Galaxy S20 kõlarielemendi peened vibratsioonid, kui see edastas heliklippi.

Nad muutsid need signaalid heliks ja sisestasid tulemuse kõnetuvastusmudelisse, mis transkribeeris signaali tekstiks (vt teadustööd: arXiv, doi.org/np66).

Ehkki radar ei häiru muudest ruumihelidest, selgitab Basak, et telefoni vibratsiooni eristamine kasutaja liikumistest, nagu hingamine ja pulss, on äärmiselt keeruline.

Helistaja hingamine nimelt põhjustab vibratsiooni paari millimeetri ulatuses, südamelöögid aga veelgi väiksemaid liikumisi. Kuid telefonikõne ajal mobiili kõlari tekitatud liikumine on neist veel sada korda väiksem — kõigest umbes 7 mikromeetrit.

«See on väga keeruline ja takistab täpset mõõtmist. Vibratsioonid on äärmiselt nõrgad, kuid teatud tingimustel on võimalik neid siiski esile tuua,» sõnas Basak.

Kasutades tehisintellekti mudelit heli transkribeerimiseks, saavutati aga sõnatäpsus 50 protsenti ja tähemärgi tuvastamise täpsus 67 protsenti, tehes «pealtkuulamist» kuni 1,25 meetri kauguselt.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.

Tagasi üles