Tšornobõli konnade elu – vaatamata radiatsioonile on nad terved kui purikad

Foto: Germán Orizaola

Tšornobõli kiirguspiirkondades elavad konnad on terved ja ei näita kiirendatud vananemise ega suurenenud stressihormooni tasemete märke, selgub värskelt valminud rahvusvahelisest uuringust. Tšornobõlis ja kontrollaladel, kus kiirgus puudub, elavate konnade vanus ega vananemiskiirus ei erine üksteisest ning ka stressihormoon kortikosterooni tasemed ei ole mõjutatud.

Need tähelepanekud pärinevad Oviedo ülikooli ja Doñana bioloogiajaama CSIC juhtimisel läbi viidud rahvusvahelisest uuringust, mis on esimene, mis analüüsib kiirguse pikaajalist mõju Tšornobõli loomastiku vanusele ja vananemiskiirusele. Uuringu juht, Oviedo ülikooli zooloogiaprofessor Germán Orizaola, rõhutas, et tulemused näitavad, et Tšornobõlis elavate konnade praegune kiirguse tase ei ole piisav krooniliste kahjustuste tekkimiseks. Ta lisas, et täpselt kiirgusega kokkupuudet ja pikaajalisi bioloogilisi omadusi mõõtvad uuringud on olulised Tšornobõli katastroofi mõju hindamisel tänapäeva loodusele.

Peaaegu neli aastakümmet pärast katastroofi

Uuringu autorid meenutavad, et Tšornobõli tuumaelektrijaama õnnetusest on möödunud ligi 40 aastat ning selle aja jooksul on kiirguse tase oluliselt langenud – praegu on alles alla 10 protsendi esialgsest kiirgusest. Mõned ohtlikumad isotoobid, nagu jood, kadusid mõne kuuga pärast katastroofi. Viimaste uuringute põhjal on Tšornobõli tsoonist saanud üks suurimaid looduskaitsealasid Euroopas, mis tõstab esile vajaduse hinnata katastroofi võimalikku pikaajalist mõju keskkonnale.

Uuringud algasid juba 2016. aastal

Germán Orizaola töörühm alustas oma uuringuid Tšornobõlis 2016. aastal, keskendudes konnadele, eelkõige ida-lehekonna (Hyla orientalis) populatsioonidele. Varasemad tulemused on näidanud, et praegused kiirgusdoosid ei mõjuta selle liigi erinevaid füsioloogilisi ja morfoloogilisi näitajaid.

Käesolevas uuringus käsitlesid teadlased kiirguse mõju konnade vanusele ja vananemiskiirusele, kuna vananemiskiirus kajastab elu jooksul kuhjunud kahjustusi organismis. Välitööd, mida viidi läbi koostöös Doñana bioloogiajaama teadlase Pablo Burracoga, toimusid Ukrainas aastatel 2016–2018 kolme ekspeditsioonina. Teadlased kogusid andmeid konnapopulatsioonide kohta kogu kiirgussaaste ulatuses, sealhulgas Tšornobõli kõige saastunumatel aladel ja kiirgusvabades piirkondades. Kokku püüti uurimiseks üle 200 isase ida-lehekonna, mis viidi Tšornobõli välilaborisse.

Täpne vanuse ja stressimarkerite hindamine

Konnade vanust määrasid teadlased luukasvuringide lugemise abil, mis sarnaneb puude aastarõngaste loendamisele. Vananemiskiiruse mõõtmiseks kasutati telomeere, mis asuvad kromosoomide otstes ja lühenevad iga raku jagunemisega. Telomeeride pikkus on oluline vananemismarker, kuna nende lühenemine viitab raku vananemisele. Samuti mõõdeti konnade veres kortikosterooni taset stressimarkerina.

See täpne mõõtmine annab teadlastele põhjaliku ülevaate kiirguse pikaajalisest mõjust Tšornobõli ökosüsteemile ja tõstab esile Tšornobõli tsooni kui looduskaitseala säilitamise tähtsust.

Allikas: phys.org