89 kooli üle Eesti saavad sortimisjaamad

Sortimisjaamad on paigaldatud nelja omavalitsuse koolidesse pilootprojektina. Foto: Maanus Masing

Tänu riigi toetusele ja omavalitsuste enda panusele saavad 89 kooli üle Eesti endale 503 sortimisjaama. Kokku puudutab see umbes 30 000 õpilast ja 5000 koolitöötajat üle Eesti, kel on edaspidi võimalus koolis jäätmeid sorteerida.

Riik toetab kohalikke omavalitsusi koolidesse sortimisjaamade ostmisel Keskkonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse programmist. Eelmise aasta lõpus avanenud taotlusvooru vastu oli huvi väga suur ja taotluse esitas 22 omavalitsust. KIK otsustas toetada 125 730 euroga kõiki kohalikke omavalitsusi, kes sortimisjaamade soetamiseks taotluse esitasid, projektide kogusumma on enam kui 250 000 eurot.

Kõikidele projektist raha taotlenud valdadele annab KIK pool vajaminevast summast, ülejäänud pool tuleb maksta omavalitsusel. Ringmajandusettevõtete Liidu ettevõtted otsustasid omalt poolt samuti kõiki omavalitsusi omafinantseeringu katmisel rahaliselt toetada. Enamik omavalitsusi otsustasid sponsorraha kasutada mitte omafinantseeringuks, vaid tellisid sponsorraha eest veel sortimisjaamu lisaks, mis paigaldati koolimajadesse või teistesse valla asutustesse.

Tänu riigi toetusele ja omavalitsuste enda panusele saavad 89 kooli üle Eesti endale 503 sortimisjaama. Foto: ERMEL

«Omavalitsuste suur huvi toetuse vastu näitab, et Eestis on palju omavalitsusi ja koole, kes peavad oluliseks noorte teadlikkuse tõstmist ja soovivad koolides parandada jäätmete liigiti kogumise võimalusi. See toetusmeede läks õigesse kohta,» sõnas Keskkonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse projektikoordinaator Gea Kiiver.

Koos Ringmajandusettevõtete Liiduga korraldati koolide töötajatele ka koolitus, kus räägiti, et miks peaks jäätmeid liigiti koguma, kuidas seda teha ja mis saab jäätmetest edasi. Koolitus on kõigile järelvaadatav siit.

ERMELi eestvedamisel on viimastel aastatel paigaldatud sortimisjaamad pilootprojektina nelja omavalitsuse koolidesse pilootprojektina, sest taustatöö näitas, et Eesti maakonnad ja koolid on sortimisvõimaluste poolest väga erinevad ja ka ebaühtlased.

Foto: Martin Juurma

«Tänaseks on meie idee laienenud üle Eesti ning riik pakub omavalitsustele toetust, et projekt laieneks üle Eesti. Omavalitsuste huvi oli väga suur. Kuna see projekt on meile oluline, siis ka Ringmajandusettevõtete Liit toetab kõiki KIKist toetust saanud omavalitsusi väikese summaga, et projekt laieneks veelgi,» selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

«Riigi toetus sellises projektis on hädavajalik – me saime küll ka samm-sammult järjest omavalitsuste ringi laiendada, kuid nägime, et terve Eesti katmine käiks meil üle jõu. See on KIKi poolt tõsine toetus. Meie omaltpoolt aitame kohalikke omavalitsusi sortimisjaamade vajaduse kaardistamisega ja lisaks panustame ka omafinantseeringuga,» lisas Rüütelmann.

Ettevõtetest toetasid omavalitsusi: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit MTÜ, Eesti Pakendiringlus OÜ, Enefit Green AS, NTM Baltic OÜ, Eesti Keskkonnateenused AS, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Eesti Elektroonikaromu OÜ, EcoPro AS, Amestop OÜ, RVM Systems OÜ, SortAider OÜ, Saaremaa Prügila OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit algatas projekti „Sortimisjaamad koolidele» 2021. aastal ühe omavalitsusega, valides selleks Hiiumaa. Siis paigaldati koos liidu ettevõtete, Hiiumaa valla ja Hiiumaa ettevõtetega kõikidesse Hiiumaa koolidesse sortimisjaamad. Aasta hiljem viidi sama projekt läbi Saare- ja Muhumaal, sellest järgmisel aastal Lääne-Harju vallas. ERMEL on projekti raames ka koolitanud õpetajaid, loonud koolitusmaterjale, aidanud korraldada ka jäätmete liigiti kogumist asutuste õuealadel jmt.

Jäätmete liigiti kogumine on eelduseks, et seda, mida me mõistame ressursi all – erinevad materjalid – on võimalik üksteisest eraldada. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt prügiga. Jäätmete liigiti kogumisel mängib olulist rolli nende üleandmise mugavus ehk see, kui kaugel asub elanikule lähim õige konteiner. Uuringud näitavad, et segaolmejäätmete seas on nii-öelda valesid jäätmeid kõige rohkem bio- ja pakendijäätmete näol.

Hiiumaa näidisprojektist valmis ka video, mida saab vaadata SIIN.

Allikas: KIK