NEW SCIENTIST ⟩ Vaat see on tõeline parm! Loe, millise liigi esindaja kannatab kärakat paremini kui kõige suurem joodik

Foto: pexels.com

Alkoholi sisaldavaid toite sööv vapsikuliik võib tarbida alkoholi tasemel, mida ükski teine ​​loom teadaolevalt ei talu.

«See on pöörane,» ütleb Iisraeli Negevi Ben-Gurioni ülikooli teadlane Sofia Bouchebti.

Idamaise vapsiku (Vespa orientalis) toit koosneb nektarist ja küpsetest puuviljadest nagu viinamarjad. Puuviljad sisaldavad suhkrut, mis looduslikul käärimisel muutub etanooliks.

Kuigi etanool võib olla toitev, on see ka joovastav. Bouchebti ja tema kolleegide sõnul ei suuda isegi loomad, kes söövad rutiinselt käärivaid puuvilju, nagu näiteks äädikakärbsed ja kärbsed, taluda rohkem kui 4% etanooli nende toidus.

Kuid kui nad ei andnud vapsikutele nädala jooksul midagi süüa, välja arvatud suhkrulahused, mis sisaldasid erinevas koguses etanooli (vahemikus 1–80 protsenti), jäi vapsikute käitumine ja eluiga muutumatuks.

Mitmete vapsikuliikide genoomide analüüs viitab sellele, et putukatel on kaks kuni neli koopiat geenist, mis toodab NADP+ – ühendit, mis aitab alkoholi lagundada.

Teadlased arvavad, et see võib aidata selgitada, miks idamaine vapsik – ja võib-olla ka teised – taluvad kesvamärjukest nii hästi.

80-protsendilised lahused sisaldavad neli korda rohkem alkoholi kui kõik looduses leiduvad.

Irene Stefanini Itaalia Torino ülikoolist ütleb, et vapsikute kiindumus alkoholi järele võib anda neile konkurentsieelise kääritatud toitude söömisel.

Ta ütleb, et nende taluvus võib olla seotud kääriva õllepärmiga Saccharomyces cerevisiae, mis tema uuringute kohaselt elab kõnealuste putukate soolestikus.

Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Sten Kohlmann.