Plymouthi ülikooli teadlased jõudsid uurimusega üllatavale järeldusele: bioplastid võivad olla loodusele kahjulikumadki kui tavalised. Vähemalt vihmausside puhul on see nii.
Bioplastid võivad olla ohtlikumad kui tavalised – miks nii? (1)
Ajakirjas Environmental Science and Technology avaldatud uuring, mille viis läbi Plymouthi ülikool koostöös Bathi ülikooliga, uuris põhjalikult, kuidas mõjutavad tavalised polüesterkiud ja kaks biopõhist kiudu – viskoos ja liotsell – ökosüsteemi jaoks olulisi vihmausse. Nemad nimelt mängivad olulist rolli muldade tervises üle maailma, mistõttu on nende heaolu kriitiline.
Biopõhised materjalid on üha enam propageeritud plastide keskkonnasõbralike alternatiividena ja neid kasutatakse rõivaste, märgade salvrättide ja hügieenitoodete valmistamisel. Sellised materjalid satuvad keskkonda aga tihti mikrokiudude kujul, mis eralduvad pesutsüklite, kanalisatsioonisetete väetisena kasutamise või lihtsalt rõivaste tavalise kulumise kaudu.
Kuigi biopõhiseid tooteid toodetakse ja müüakse kogu maailmas järjest rohkem, on seni tehtud vähe uurimusi nende võimalike mõjude kohta elusorganismidele ja ökosüsteemidele.
Surmav vihmaussidele
Uurijate eksperimentides selgus, et suurtes kiukontsentratsioonides suri 72 tunni jooksul umbes 30% vihmaussidest, kes puutusid kokku polüesterkiududega. Biopõhiste kiudude puhul oli aga suremus veelgi kõrgem – liotselliga kokkupuutel suri kuni 60% ja viskoosiga kuni 80% vihmaussidest.
Teises katses kasutati keskkonnas esinevatele tingimustele vastavaid kiukontsentratsioone. Tulemused näitasid, et viskoosikiude sisaldavas mullas viibivad vihmaussid paljunesid vähem kui need, kes puutusid kokku polüesterkiududega. Liotsellikiududega rikastatud mullas vähenes vihmausside kasv ning nad kaevasid intensiivsemalt võrreldes teiste kiududega kokku puutunud vihmaussidega.
Tuleb leida midagi uut
Teadlased tõdevad, et uuring rõhutab siiski globaalsete püüdluste keerukust mikroplastireostuse vähendamisel, kuid toob samuti esile vajaduse testida uusi plastile alternatiivseid materjale, enne kui need vabalt turule jõuavad.
Uuring viidi läbi osana BIO-PLASTIC-RISK projektist, mida juhivad Plymouthi ja Bathi ülikooli teadlased.
Uuringu juhtiv autor dr Winnie Courtene-Jones, kes on nüüd merekeskkonna saastamise lektor Bangori ülikoolis, märkis: «2022. aastal toodeti üle 320 000 tonni biopõhiseid ja biolagunevaid kiude, millest märkimisväärne osa jõuab lõpuks keskkonda. Kuid seni on nende ökoloogiliste mõjude kohta olnud vähe tõendeid. Meie uuring näitab, et biopõhised kiud avaldavad mitmesuguseid kahjulikke mõjusid vihmaussidele – loomadele, kes on elukeskkonna toimimise seisukohalt üliolulised. See rõhutab, kui tähtis on koguda täiendavaid tõendeid, enne kui hakatakse laialdaselt pakkuma alternatiive tavapärasele plastile.»
Plastide tootmist tuleks vähendada
Uuringu tulemused on avaldatud vaid paar nädalat enne, kui ÜRO koondab Busanis, Lõuna-Koreas, maailma liidrid lõppfaasi läbirääkimisteks võimaliku globaalse plastilepingu teemal.
Professor Richard Thompson, uuringu vanemautor ja Plymouthi ülikooli rahvusvahelise mereprügi uurimisüksuse juht, osaleb nendel aruteludel koos poliitikakujundajate, teadlaste ja teiste delegaatidega üle kogu maailma.
Thompson lisas: «On selge, et lisaks taaskasutusele ja ümbertöötlusele nõuab plastireostuse probleemi lahendamine ka plastide tootmise ja kasutamise vähendamist. Kasvab huvi alternatiivsete materjalide vastu, mida võiks kasutada plasti asemel, kuid see uuring rõhutab, kui oluline on testida uusi innovatsioone enne nende laialdast kasutuselevõttu. Olen veendunud, et on võimalik lahendada plastireostuse kriis, kuid sõltumatu teaduslik tõendus on otsustava tähtsusega, et vältida soovimatuid tagajärgi, kui otsime lahendusi.»