Just nii saab end digisõltuvusest vabaks – vähemalt osaliselt!

Nutitelefon pakub lõputult põnevust, sellepärast on sellest nii keeruline lahti lasta. Kuid võimalusi võõrutuseks siiski on. Foto: Kirill Averianov / Pixabay

Digimaailm pakub pidevalt nii palju rahuldust, et raske on sealt välja astuda. Toidu tellimine, fotode ja muusika jagamine ning suhtlemine sotsiaalmeedias pere ja sõpradega – isegi kui nad on kaugel –, mida enamat elult tahtagi? Kõik see on muutunud väga lihtsaks ja mugavaks. Samas võib pidev ühenduses olemine ja ilmajäämise hirm koormavaks muutuda. Kuidas leida tasakaal digitaalses maailmas, kus pidev kättesaadavus ja nähtavus on muutunud normiks? Sellele pakuvad The Conversationis lahendusi Kelley Cours Anderson Charlestoni ülikoolist ja Karen Anne Wallach Alabama ülikoolist Huntsville'is.

Rohkem kui 70% Ameerika täiskasvanutest muretseb selle pärast, kuidas tehnoloogia mõjutab nende vaimset tervist ja isiklikke suhteid. Seda muret süvendab meedia, mis tõstab esile inimeste ebatervislikke harjumusi sotsiaalmeedia ja nutitelefonide kasutamisel.

Kuidas sellele vastu seista? Tervisliku ja ebatervisliku digitaalse tarbimise vaheline piir on üsna hägune. Mõned inimesed tunnevad, et täielik eemaldumine digimaailmast aitab neil seda piiri selgemini tunnetada. Seetõttu on digitaalne detox ehk teadlik lahtiühendamine digitehnoloogiast kogumas aina rohkem populaarsust.

Ligi pooled ameeriklastest tunnistavad, et nad püüavad teadlikult regulaarselt oma ekraanidest eemale hoida. Kuid kas sellest piisab? Pole just üllatav, et 62% ameeriklastest tunneb end oma seadmetest ja internetist sõltuvana. Vaatamata parimatele püüdlustele eemalduda ja saavutada tasakaalu, näitavad uuringud, et ka nn digitaalsed detox'id ei too sageli püsivaid tulemusi.

Digitaalne heaolu on üsna subjektiivne. Tehnoloogiat ja tarbijakäitumist uurides selgus, et inimesed teevad vajalikku pausi oma digitaalsetest harjumustest peamiselt neljal viisil, mis võivad aidata saavutada tervislikumat digitasakaalu: asendustegevuste leidmine, sotsiaalsete (päris) sidemete tugevdamine, teadlikkuse arendamine ja digitaalse heaolu kui pideva teekonna mõistmine.

Mida need täpsemalt tähendavad? Selgitame lähemalt.

1. Asendustegevuste leidmine: viska digitaalne lutt nurka

Digitaalsest detox'ist tingitud võõrutustunne on üsna tavaline. Paljudele on saanud harjumuseks sirvida oma telefoni, sageli teadvustamata, et nad seda teevad.

Paljud haaravad oma seadme igavuse või stressi hetkel justkui rahustava «täiskasvanu luti» järele. Seetõttu võib detox'i ajal meelt köitvate ja käsi tegevuses hoidvate alternatiivide leidmine olla ülioluline.

Täiesti mitteproduktiivne tegevus on lauamäng. Kuid see on lõbus, õpetab isegi üht-teist ja saad teistega silmast silma suhelda. Läbiproovitud ajaveetmisviise maksab ka nüüd katsetada ekraanisõltuvuse vähendamiseks. Foto: Ylanite Koppens / Pixabay

Need asendustegevused võivad hõlmata hobisid või tegevusi, mis toovad kaasa mängulise tunde.

Täiskasvanud kipuvad unustama, kuidas saab lihtsalt niisama lõbutseda ja aega veeta. Kui eraldada mängulisus ülesannete nimekirjast ja osaleda lõbusates tegevustes vaid nende enda pärast, saabki vähendada stressi ja parandada digitaalset heaolu.

2. Sotsiaalsete sidemete tugevdamine: kohtu inimestega päriselt

Inimesed on oma olemuselt sotsiaalsed olendid. Tõepoolest, sellised head tööriistad nagu e-post, sõnumid ja sotsiaalmeedia pakuvad viise sotsiaalsete sidemete hoidmiseks ja arendamiseks isegi distantsilt.

Kaasasündinud vajadus sidemete järele kombineerituna tehnoloogiatega võib aga viia hirmuni, et jääme kogu aeg millestki olulisest ilma (FOMO ehk fear of missing out) ja tekitada asjatut ärevust eriti just digitaalse detox'i ajal.

Keskmine täiskasvanu veedab praegu 70% vähem aega sõpradega kui kaks aastakümmet tagasi. Digiseadmed pakuvad küll ühendusvõimalust, kuid osa suhtluskogemusest, näiteks silmast silma kontakt ja usalduslik vestlus, jääb puudu. Kuigi me elame nn ühendatud ühiskonnas, kannatavad suhted ning inimesed tunnevad end paradoksaalselt üksikumana kui kunagi varem.

Kohtu sõpradega päriselt, silmast silma ja ilma telefonideta. Foto: RDNE Stock project / Pexels

Seetõttu on digitaalse detox'i ajal oluline täita oma sotsiaalset vajadust kogukonnaga suhelda, olgu selleks olemasolevad sõprussuhted või uute sõprade leidmine. Teadlased soovitavad detox'it teha koos teistega, sest FOMO võib muidu kergesti tekkida, kui sõber otsustab näiteks mõne ühiselt veedetud õhtu ajal oma telefoni välja võtta ja vaadata, mis sotsiaalmeedias uudist.

3. Teadlikkuse arendamine: mine õue, mediteeri

Tänapäeva kiire elutempo juures võib hetkeks pausi tegemine tunduda peaaegu võimatu.

Paljud kogevad üksiolemise puudust ehk neil ei ole kuigi sageli hetki, kus olla lihtsalt oma mõtetega.

Lihtne viis end nutimaailmast lahti rebida: mine matkama. Nutitelefon olgu rännakul ainult hädaabi jaoks, muul ajal ära seda välja võta. Foto: Pixabay

Ometi võib lihtsalt omaette olemine aidata leida vajalikku aega enesesse vaatamiseks ja selguse leidmiseks, mis teeb inimese tõeliselt õnnelikuks ja terveks. Hetked, kus saab eemalduda – olla vaikuses ja liikumatult – pakuvad vajalikku aju «laadimist».

Kuna täiskasvanud veedavad umbes 90% oma ajast siseruumides, võib rutiini murdmine ja õue minek pakkuda terviklikumat vaatenurka nii isiklikule kui ka üldisele heaolule. Teadlaste uuringus mainiti vastajate poolt joogaharjutusi ja meditatsiooni kui levinud viise, kuidas detox'it läbivad inimesed leidsid võimalusi oma mõtete jälgimiseks ja seeläbi teadlikumate käitumismallide arendamiseks.

4. Digitaalset heaolu peab mõistma kui pidevat teekonda

Lõppkokkuvõttes on digitaalne heaolu teekond, mitte kontroll-loend, mille läbimine tagab täiuslikkuse.

Kahjuks ei piisa ühestainsast detox'ist digitaalse tasakaalutuse ravimiseks. Edukas detox viib sageli inimesi enesesse vaatamise ja enesekaemuse juurde.

Uuringus osalenud jagasid, et tagasilangused olid tavalised, eriti kui nad ei seadnud endale püsivaid eesmärke ja ei jälginud nende saavutamist.

Oluline on meeles pidada, et vajadused muutuvad ja arenevad ajas. Teisisõnu: see, mis töötab täna, ei pruugi tulevikus samamoodi toimida.

Pelgalt tahtejõust ei piisagi. Teadlased soovitavad seadistada endale konkreetsed eesmärgid, mis on seotud digitaalse heaoluga. Need ei ole produktiivsuse eesmärgid, vaid hoopis sellised eesmärgid, mis aitavad teadlikult olla vähem tootlik.

Näiteks võib iganädalane lauamänguõhtu sõpradega või kümneminutiline jalutuskäik ilma telefonita olla hea viis end teadlikult «lahti ühendada».

Õhtused jalutuskäigud ilma telefonita on ka hea viis enda lahtiühendamiseks, et energiat koguda ja iseendale mõelda. Foto: Alex Fu /Pexels

Teadlased peavad veel palju õppima, et toetada digitaalse heaolu saavutamist. Tuleb siiski meeles pidada, et igaühe tee tasakaalu leidmiseni on unikaalselt isiklik protsess. Kuna inimesed navigeerivad läbi tehnoloogiast küllastunud elu, on selge, et tasakaalu leidmine on keeruline ja peensusteni personaalne protsess.

Digitaalne detox võib olla väljakutsuv, kuid paljude jaoks osutub see lõpuks rahuldustpakkuvaks. Inimesed pole masinad ning enda piiride tunnetamine ja detox'i käigus iseendaga uuesti kontakti leidmine võib oluliselt tugevdada inimlikkustunnet ja digitaalset heaolu.

Loe originaallugu The Conversationist.