Kolm Eesti teadlast pälvivad Balti riikide «Naised teaduses» stipendiumid

Eestist pälvivad Balti riikide „Naised teaduses“ stipendiumid (vasakult) Marju Himma, Mari Tõrv ja Kadri-Ann Pankratov. Foto: Martin Mae

Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide «Naised teaduses» stipendiumite konkursil pälvivad Eesti teadlastest stipendiumid Mari Tõrv, Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma.

7000-eurosed stipendiumid saavad nad tunnustusena senise töö eest ja edasise teadustöö tegemiseks oma valdkonnas.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia kaasprofessor ning sama ülikooli keemia instituudi analüütilise ja füüsikalise keemia teadur dr Mari Tõrv pälvib stipendiumi loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkonna doktorite kategoorias. Ta uurib muistsete inimeste bioloogilist ja kultuurilist mitmekesisust, rõhutades inimkeha kahesust. 

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia kaasprofessor ning sama ülikooli keemia instituudi analüütilise ja füüsikalise keemia teadur dr Mari Tõrv. Foto: Martin Mae

«Keha on nii ajalooline ja kultuuriline konstruktsioon kui ka bioloogiline ja füüsiline objekt. Arheoloogina uurin mineviku eluviise ja surmakultuuri eelkõige inimsäilmete kaudu. Ehkki biomolekulaarse arheoloogia meetoditega on saadud väga palju teada mineviku eluviisidest, on neid meetodeid matusekombestiku uurimisel rakendatud kasinalt. Samas jääb ilma elukaare lõpp-punkti rituaale mõistmata inimloomuse tabamine aegruumis poolikuks. Seetõttu on tänases läänemaailmas tabuteemana käsitletava surma uurimine hädavajalik,» rääkis Mari Tõrv.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi tehnoloogia nooremteadur Kadri-Ann Pankratov saab stipendiumi samade valdkondade doktorantide kategoorias. Tema teedrajava uurimistöö fookuses on ulmeline bioinspireeritud pehmerobootika. 

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi tehnoloogia nooremteadur Kadri-Ann Pankratov. Foto: Martin Mae

Kui tavakujutluses on robotid juhtmepundardega ühendatud mehaanilised masinavärgid, siis tema eesmärk on välja töötada ööliblikatest inspireeritud robotite kunstlik «vereringesüsteem», mis vahendab kommunikatsiooni ja energia ülekannet ning võimaldab kasvu. «See lubaks tulevikus laiendada robotite kasutusvaldkonda ja luua neile võimed kohanemiseks muutuvates olukordades, näiteks tundmatutes keskkondades või katastroofipaikades otsingu- ja päästetöödel,» ütles Kadri-Ann Pankratov.

Teadustöö populariseerija ja avalikkuse kaasajana tuntud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusuuringute kaasprofessor dr Marju Himma saab stipendiumi sotsiaalteaduste doktorite kategoorias. Oma uuringus katsetab ta arutleva teaduskommunikatsiooni teoreetilist kontseptsiooni ja rakendab mudelit, mida uurimisrühmad ja teadusametnikud saavad praktikas rakendada.

Teadustöö populariseerija ja avalikkuse kaasajana tuntud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusuuringute kaasprofessor dr Marju Himma. Foto: Martin Mae

Himma sõnul on teaduskommunikatsioon pikka aega olnud peamiselt meediakeskne ja järginud n-ö defitsiidimudelit, kus teadlased edastavad oma uuringute tulemusi ühiskonna teadmuslünga täitmiseks. «Selle tulemusena on suhtlus ühesuunaline, vähendanud teaduse ja ühiskonna vahelist usaldust ja võimalik, et aidanud kaasa ka tõenduspõhisest maailmapildist võõrandumisele. Seega on oluline liikuda arutleva kommunikatsiooni poole. Viimane seab keskmesse info vastuvõtjate vajadused ja huvid ning annab teadmisi edasi dialoogiliselt, mõtestatult ja mõjusamalt,» ütles Marju Himma.

Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere rõhutas, et sotsiaalteaduste vallas töötavate naisteadlaste kaasamine stipendiumikonkursile on kujunenud klassikaliste loodusteaduste ja ühiskonna ühenduslüliks. «Teadusvaldkondade eristamine selle järgi, kus on naisteadlastel kergem ja kus raskem edukaks osutuda, peaks kuuluma juba ajaloo prügikasti,» ütles ta. «Andekad ja edukad naisteadlased väärivad esiletõstmist ja tunnustamist kogu teaduse spektri ulatuses. Nende eeskuju innustab ja sütitab,» lisas ta.

«Tänapäeva maailmas märkame üha rohkem, kuidas erinevad teadusvaldkonnad omavahel põimuvad, misläbi sünnib innovatsioon ning uus kvaliteet teadusmaailmas. Meie laureaadid on selle tõestuseks. Olen väga rõõmus, et sündis otsus kaasata sotsiaalteadused Balti riikide naisteadlaste stipendiumikonkursile. Eestil on astuda veel üks väike, kuid oluline samm – kaasata ka humanitaarteadused,» sõnas UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretär Kerli Gutman-Normak.

Kolmele stipendiumile kandideeris kokku 29 naisteadlast, neist 21 loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkondades (sh 11 doktoranti ja 10 teaduste doktorit) ja 8 sotsiaalteaduste valdkonnas.

Kolme riigi laureaatide ühine auhinnatseremoonia toimub järgmisel teisipäeval, 12. novembril Vilniuses ja otseülekandena veebilehel. 

Stipendiumite eesmärk on naisteadlaste toetamine ja innustamine nende teadlaskarjääris. Eesti laureaatidele väljaantavaid stipendiume rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Allikas: Eesti teaduste akadeemia