ARVAMUS ⟩ Tarbijat räsivad vaid tuuled – korralik päikesekiir kuluks ära

Kõrged hinnad pole vaid maksude küsimus – ka ahnus on see, mis kliente eemale peletab: nii nad uitavadki majanduse turuplatsil ning astuvad äridesse sisse aina harvemini. Foto: Marek Strandberg Dall-E tehisaru abil

Aegajalt ja viimasel ajal üha sagedamini meenub mulle lapsepõlves loetud jutt tuulest ja päikesest, kes teisest kangemaks olemise soovist võistlesid kumb saab ratsanikult enne kuue seljast maha võtta.

Kas oleme selle rahvatarkuse unustanud? Tuul puhus üha tugevamini ja tugevamini, mille peale ratsanik üha tugevamalt kuube vöötas ning enda ümber kinni hoidis. Aga niipea kui päike välja tuli võttis ratsanik ise kuue seljast.

Miks ma seda praegu meenutan?

Kuulen pidevalt, et nõudluse vähenemise tõttu peavad osa ettevõtjaid ja kaupmehi pidevalt hindu kergitama ning eelarve defitsiidi tõttu riik kõikvõimalikke makse tõstma. Aga need on just need väga olulised tegurid, mis soovitud nõudluse kasvule hoopis vastupidise resultaadi annavad – nõudlus (ostujõud) väheneb, ettevõtlus aheneb või kolib parematele jahimaadele. Muidugi on omaette küsimus kas nõudlus ja ostumahud peavadki üldse kogu aeg kasvama või saaksime olemasolevaid vahendeid mõistliku efektiivsuse korral n.ö. lõpuni ära kasutada. Nii toetataks reaalselt ka loodussäästlikumat majandamist. Naljakatest ja mõttetutest ostudest või kampaaniatest ühiskonnas võiks följetone kirjutada.

Miks siis nii tehakse?

Kas tegu on ebakompetentsuse, laiskuse, perspektiivitunde puudumise või koguni ahnusega? Eks kõik need tegurid ole ühiskonnas esindatud. Jutt, et me pidevalt (teistest kiiremini) hindu ja makse tõstma peame täielikult ei päde. Seda näitab kasvõi samas keskkonnas oleva naabri Läti kogemus. Hiljutise külaskäigu ajal nägin Riia vanalinnas Tallinnast kuni poolteist korda (!) odavamaid 4- ja 5-tärni hotellide hindu ja isegi odavamaid Eesti väiksemate linnade hotellihindadest. Ka kütuse hind oli pea 10% odavam, söögikohtade võrdlus annab samasuunalise tulemuse. Meie hotellide ja söögikohtade omanikud kurtsid äsja madala külastatavuse ja vajaduse üle jällegi hindu tõsta. Ja seda olukorras, kus Lätis on 1 palgaeuro eest juba võimalik rohkem kaupu-teenuseid saada kui kõrgemate palkadega Eestis. Kui isegi kallile põhjamaale Soomesse minekul ei ole otstarbekas oste enam Eestis teha, siis kas ei pane see meid mõtlema? Üksjagu muiet ja piinlikkustki tekitas kunagine kütusefirma juht Eestis kui «põhjendas» maailmaturu kütusehinna tõusmisel vajadust seda koheselt ka Eestis läbi viia, samas kui langusele reageeriti mitme nädala järel ja minimaalse hinnalangusega. Kas oleme liialt ahned? Tundub ju! Kui riik tõstis käibemakse 2% (lõpphinda poes seega 1,66%), siis suur osa kaupmehi tõstis kiiresti hindu käibemaksu tõusust pea kümme korda enam. Aga mis viga ahne olla kui alandlik tarbija on nõus seda kõike kinni maksma.

Raskel ajal vajame rohkem päikest

Tegelikult ei ajendanud mind ülalolevaid mõtteid paberile panema peapõhjusena mitte hala lihtsalt hindade-maksude kasvu pärast. Sellise poliitika tagajärg on allakäiguspiraal, mida aja edenedes on üha raksem pidama saada. Ja see on otsene oht mitte ainult meie elujärjele, vaid otseselt ka julgeolekule. Üha rohkem ostetakse kaupu väljastpoolt Eestit (internet ja globaliseeruv majandus hoogustab seda suundumust niigi, aga siiski mitte igal pool). Vastav maksutulu voolab Eestist välja ja kahandab riigi eelarvet veelgi. Kerkivate raskuste tõttu kannatab ettevõtluse atraktiivsus ja soov seda rasket teekonda ette võtta. Meile nii vajalikud võimekamad inimesed ja helgemad ajud leiavad enam motivatsiooni välismaale minekuks. Niigi on märgatava osa ettevõtjate unistus oma firmakene ruttu kellelegi maha müüa ja uhke auto või villa saadud raha eest muretseda, selmet et firmast pikemaajaline ja järeltulevatele korralik elatusallikas luua.

Seega, armsad kaasmaalased, kas poleks kasulik järgida selle kirjutise alguses toodud rahvatarkust ning tugevama puhumise asemel hoopis päikest näidata! Kas ei katsetaks tõeliste kärbetega ja ratsionaalsemate majandamistega mitte ainult riigi tasandil, vaid ka ettevõtjate, kaupmeeste ja meie igaühe tasandil. Selline päikese näitamine tooks kindlasti oluliselt enam inimesi nii poodidesse, hotellidesse kui restoranidesse, mõjuks toetavalt ka välisinvesteeringutele.