Muutused toidusõnavaras: uute sõnade pealetung saab alguse köögist

Foto: Handout

Iga uus tehnoloogia ja trend toob kaasa uusi sõnu, nii ka kokandusmaailmas. Üha populaarsemaks on saanud toidu tellimise rakendused, näiteks Wolt, mis tähistas hiljuti oma kümnendat tegutsemisaastat. Platvormidel on võimalik valida sadade restoranide ja nende menüüde vahel, mis teeb uute toitude avastamise eriti lihtsaks ning mugavaks, andes samas ka ülevaate, millised on uued toidutrendid ja nende nimetused.

Haapsalu kutsehariduskeskuse toitlustuse valdkonna kutseõpetaja ja koolitaja Aili Tervoneni sõnul tõi suure arengu eestlaste toidusõnavarasse taasiseseisvumine. «Müsli, jogurt, pitsa, hamburger, suhkruvatt – need kõik olid 90ndate alguses uued terminid, mis lisandusid kiiresti inimeste igapäevasesse keelekasutusse. Hiljutisemad trendid ja uudissõnad Eesti toidukohtade menüüdes on näiteks poke bowl, aga ka ramen ja boba,» selgitab Tervonen. Põnevate nimetustega rahvusvahelisi roogasid võib nii restoranide kui Woldis tegutsevate toidukohtade menüüst leida veel mitmeid, näiteks pakutakse Korea riisirooga Bibimbap, Mehhikost pärit burritot või India juurtega Tikka Masalat.

Kunstlikku roogade või toiduainete nimetuste eestistamist eriti ei toimu, pigem on need lihtsad tähtede mängud, kus näiteks C- või W-täht asendatakse vastavalt K- ja V-tähega. «On ka muidugi katsetusi, kus mõnele roale pakutakse täiesti uus eestipärane alternatiiv. Näiteks on katsetatud ideed võtta sõna wrap asemel kasutusele eestikeelne räpp, kuid see kõnekeeles ei juurdunud,» meenutab Tervonen.

Haapsalu kutsehariduskeskuse toitlustusõpetaja Aili Tervonen Foto: Erakogu

Tervoneni sõnul saab sõnade või terminite muutumist jälgida aastakümnete kui mitte aastasadade jooksul, kuid mõne roa puhul jääbki kasutusse selle originaalne nimetus. «Kinoa ja kuskuss said eestipärase kirjapildi tegelikult vähem kui kümne aastaga, aga näiteks quiche ja ratatouille on jäänud kasutusse prantsuspärases kirjapildis,» räägib ta. Viimast trendi on näha palju ka Itaalia toitude puhul, kus toidud, nagu ossobuco või panna cotta, on menüüdes oma originaalse nimega. Paljud Woldi äpis olevad Itaalia toidule spetsialiseerunud restoranid on terve menüü ulatuses toitude nimetused itaalia keelde jätnud – pika ja kuulsa toidukultuuri maa traditsioone austatakse.

Siiski leiab ka nimetusi, nagu «vokiroog», millele on leitud aktiivsesse keelekasutusse läinud eestikeelne vaste. «Wok on algselt Hiinast pärit, aga ka see versioon sõnast jõudis meieni tõenäoliselt läbi inglise keele, sest Hiina hieroglüüfe me ei kasuta. Võõrkeelne kirjapilti püsis küll mõnda aega, kuid nüüd on laiemas kasutuses ikkagi ilus eestipärane kirjapilt,» selgitab Tervonen.

Pilt on illustratiivne. Foto: FB

Kõik saab alguse köögist

Tervonen rõhutab, et köök on keele arengus otsustavas rollis. «Uued sõnad ilmnevad esmalt köögis, seejärel menüüdes ning alles siis jõuavad need sõnaraamatutesse ja igapäevasesse kõnekeelde – kõik algab köögist,» ütleb ta. Just menüü on koht, kust keelelised uuendused tegelikult kõige enam levivad, mõnikord rohkem kui sõnaraamatud. Näiteks «suši» on sõnaraamatutes eestindatud kujul, kuid restoranides ja ka laiemalt kasutatakse endiselt originaalkujul «sushi». Antud näide leiab kinnitust ka Woldi platvormil, kus on keeruline leida restorani, kes pakuks oma menüüs «sušit».

Toiduterminid arenevad koos ühiskonna ja kokandustrendidega, kuid need muudatused võtavad aega. «Minu kogemusel peab kõigepealt mingi termin muutuma igapäevaselt köögis ja menüüdes tavaliseks, alles siis hakkavad ka keeleinimesed selle peale mõtlema. Mõne uue populaarse trendi peale, mis mõne aastaga tegelikult hääbub, ei hakata kohe uusi sõnu välja mõtlema,» räägib Tervonen.