/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/01/16459834t1h523f.jpg)
Teadlased on sääskede abil loonud erakordse mudeli, mis võimaldab n-ö taastada Balti riikide ala viimase 14 000 aasta keskmised juulikuu õhutemperatuurid. Kuidas selline asi on võimalik, selgitavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Sääsed aitavad lahendada mineviku Eesti kliima saladusi
Kui muidu peavad inimesed sääski tüütuteks tegelasteks, siis hironomiidid ehk surusääsklased ei toitu inimese verest ja on ühtlasi osutunud teadlastele hoopis suurteks abimeesteks mineviku kliima uurimisel. Surusääsklaste vastsed elavad meie järvede põhjasettes, kust saab neid koguda ja tuvastada (vt joonis 1). Iga see liik eelistab elada teatud juulikuu õhutemperatuuri vahemikus.
Rahvusvaheline meeskond, teiste seas TalTechi geoloogiaprofessor Siim Veski, doktorant-nooremteadur Varvara Bakumenko jt, analüüsisid tänapäevaseid hironomiidide kogumeid ja nende leidumise temperatuure, mille põhjal töötati välja matemaatiline mudel, mis seob iga liigi selle eelistatud temperatuurivahemikuga. «Seda mudelit saabki kasutada fossiilsete hironomiidide kogumite abil, et rekonstrueerida minevikutemperatuure,» selgitab Varvara Bakumenko.
/nginx/o/2024/11/01/16459823t1hb5cd.jpg)
Tegemist on usaldusväärse meetodiga, mis täiendab juba olemasolevaid tehnikaid. Ühtlasi täidab see olulise lünga Eesti, Läti ja Leedu kliimarekonstruktsioonides, sest mudel annab kõige täpsemaid võimalikke rekonstruktsioone siinse regiooni juulikuu temperatuuride kohta. «See omakorda parandab oluliselt meie arusaama ajaloolistest kliimamuutustest ja nende mõjust piirkonna ökosüsteemidele,» lisas Bakumenko.
Sääski koguti 35 järvest
Bakumenko sõnul on sarnaseid mudeleid edukalt kasutatud ka Šveitsis, Norras, Poolas, Soomes, Põhja-Ameerikas ja Kanadas. Kuid tuleb tähele panna, et nende mudelite täpsus on suurim just piirkonnas, kus vastavaid sääsklaste vastseid on kogutud. Seetõttu oli Balti regiooni surusääsklaste leviku uurimine hädavajalik, et luua usaldusväärsed juulikuu temperatuuride rekonstruktsioonid ka Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Teadlaste rühm kogus proove 35 Eesti, Läti ja Leedu järvest ning ühendas need olemasolevate Soome ja Poola andmestikega. Selle tulemusel valmis Soome-Balti-Poola piirkondlik andmebaas, mis hõlmab kokku piirkonna 121 järve (vt joonis 2).
/nginx/o/2024/11/01/16459825t1h642c.jpg)
«See lai andmestik katab suure geograafilise ja temperatuurivahemiku, mis muudab mudeli usaldusväärseks ja täpseks. Uus mudel rekonstrueerib juulikuu õhutemperatuuri erakordse täpsusega, mille viga on vaid 0,7 °C,» tunneb Bakumenko uhkust tulemuse üle. Selgus, et siinse regiooni surusääsed «näitasid» teistsugust levikut ja ökoloogilisi eelistusi võrreldes Kesk- ja Põhja-Euroopaga, mis toob esile piirkonna unikaalsed ökosüsteemid ja nende säilitamise olulisuse. «Surusääskede kasutamine looduslike termomeetritena edendab teaduslikku arusaama ja rõhutab vajadust kaitsta meie planeedi mitmekesiseid ökosüsteeme, eriti silmas pidades praegust kliimamuutuste konteksti,» nendib Bakumenko.
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia osakonna kvaternaarse geoloogia uurimisrühma teadustöö põhjal valminud artikkel «Chironomidae-based inference model for mean July air temperature reconstructions in the eastern Baltic area» (autorid V. Bakumenko, A. Poska, M. Płociennik, N. Gasteviciene, B. Kotrys, T. P. Luoto, S. Belle ja S. Veski) ilmus ajakirjas Boreas.