:format(webp)/nginx/o/2024/11/01/16458598t1hbb0c.jpg)
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused langesid eelmisel aastal 8%, tähistades olulist edasiminekut ELi kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks. EEA värske aruande kohaselt vähenesid ELi kasvuhoonegaaside heitkogused 2023. aastal võrreldes 1990. aastaga 37%. EEA raport rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad püsima samas tempos Euroopa kliima- ja energiaalaste eesmärkide täitmisel.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused langesid eelmisel aastal 8%, tähistades olulist edasiminekut ELi kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks. Märkimisväärse languse tingis kivisöe kasutuse oluline vähenemine ja taastuvenergia tootmise kasv ning energiatõhususe paranemine kogu Euroopas, selgub EEA täna avaldatud «Trendid ja prognoosid» aruandest. EEA iga-aastane ülevaade ELi edusammudest energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad püsima samas tempos Euroopa kliima- ja energiaalaste eesmärkide täitmisel.
EEA värske aruande kohaselt vähenesid ELi kasvuhoonegaaside heitkogused 2023. aastal võrreldes 1990. aastaga 37%. COVID-kriisist taastumise ja energiakriisi mõjude taustal on EL pärast kahte aastat naasmas taas jõudsamalt heitkoguste vähendamise poole, püüdes saavutada kliimaneutraalsust. Oluline on hoida seda trendi 2030. aastani ja muidugi ka pärast seda.
ELi kliimaseadusel on ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamiseks – vähendada aastaks 2030 netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050, et täita Euroopa kohustused rahvusvahelise Pariisi kokkuleppe raames. See eesmärk sisaldab nn maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori netokoguseid ning rahvusvahelise lennunduse ja meretranspordi heitmeid, mida reguleerib ELi seadusandlus. Euroopa Komisjon on soovitanud 90% netoheite vähendamise sihti 2040. aastaks.
Olemasolevate kliimameetmete alusel prognoosivad liikmesriigid 2030. aastaks netoheite vähenemist 43% võrra võrreldes 1990. aastaga. Siiski on 22 liikmesriiki esitanud täiendavaid prognoose, mis hõlmavad kavandatavaid, kuid veel käivitamata meetmeid. Nende meetmete koostoimel väheneks ELi netoheide 49% võrra võrreldes 1990. aastaga, jäädes ELi kliimaseaduse eesmärgi piiresse. Euroopa Komisjoni esialgne hinnang seni esitatud kavade kohta kinnitab, et kollektiivsed eesmärgid on suurenenud ja mahajäämus on vähenenud.
:format(webp)/nginx/o/2024/11/01/16458571t1h0bf3.jpg)
EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononen: «Hiljutine Euroopa kliimariskide hinnang näitas kiirenevat kliimamuutuste mõju. See ei jäta meile muud valikut kui tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Selle aasta trendide ja prognooside aruanne kutsub üles kõikide sektorite terviklikule tegevusele, et saavutada meie ühine eesmärk tasakaalustada kasvuhoonegaaside heitkogused ja süsiniku sidumist järgmise kahe ja poole dekaadi jooksul.»
Euroopa majanduse süsinikujalajälje vähendamise kiirenemine on olnud võimalik ainult tänu taastuvenergia kiirele kasvule ja fossiilkütuste kasutamise vähenemisele. EEA hinnangute kohaselt on taastuvenergia osakaal kasvanud 2005. aasta 10%-lt hinnanguliselt 24%-ni ELi lõpptarbimises 2023. aastaks. Lisaks on EL jätkanud energia tarbimise vähendamist: esmane energiatarbimine on alates 2005. aastast langenud 19%, samas kui lõpptarbimine vähenes samal perioodil 11% võrra vastavalt 2023. aasta esialgsetele hinnangutele.
Kuigi enamus kasvuhoonegaaside heitkogusest pärineb energeetikasektorist, on ka Eestis viimastel aastatel astutud samme taastuvenergia tootmise suurendamiseks.
Esmane energiatarbimine on alates 2005. aastast langenud 19%, samas kui lõpptarbimine vähenes samal perioodil 11% võrra vastavalt 2023. aasta esialgsetele hinnangutele.
«Keskkonnaagentuur viis hiljuti läbi analüüsi, et leida sobilikud piirkonnad maismaatuuleparkide rajamiseks. Kaardistati alad, kus tuuleparkidel oleks looduskeskkonnale võimalikult väike mõju, või kus mõju saaks leevendada. Eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmismahte ning liikuda riigi tasandil seatud eesmärkide saavutamise suunas,» sõnas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Euroopa heitkoguste vähenemine on sektorite kaupa erinev. Energiavarustuse sektoris on heitkogused vähenenud poole võrra võrreldes 2005. aasta tasemega. Tööstussektoris on samuti saavutatud olulist vähenemist — viimase kahe aastakümne jooksul üle kolmandiku, seda tänu protsesside täiustamisele ja tõhususe kasvule. Need kaks sektorit moodustavad Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi (ingl Emissions Trading System ehk ETS) põhiosa ning nende kumulatiivne vähendamine toob heitkoguste vähendamise eesmärgi 2030. aastaks käeulatusse.
Kuid olukord on erinev seoses jõupingutuste jagamise määruse (Effort Sharing Regulation ehk ESR) alla kuuluvate sektoritega, millel on riiklikud vähendamise eesmärgid. Need hõlmavad peamiselt hoonete, transpordi, jäätmekäitluse ja põllumajanduse heidet. Kuigi hoonete sektor on saavutanud olulise heitkoguste vähenemise – langus üle 30% alates 2005. aastast – on transpordi ja põllumajanduse sektorites edasiminek olnud aeglasem. See viitab vajadusele jätkusuutlike transpordiviiside kasutuselevõtuks ja täiendavate meetmete rakendamiseks põllumajandussektori heitkoguste vähendamise ja süsinikusidumise potentsiaali avamiseks.
EEA aruanne rõhutab, et kliimaneutraalsuse suunas liikumine nõuab selgeid ja etteaimatavaid poliitikaid ka pärast 2030. aastat — sealhulgas kokkulepet 2040. aastaks soovitatud 90%-lise netovähendamise kohta ning kindlust investeeringute osas tuleviku süsinikuneutraalsesse majandusse.
Aastateks 2040 ja 2050 näitavad olemasolevad prognoosid, et lõhe riikide eeldatavate heitkoguste ja ELi eesmärkide vahel suureneb. See näitab, kui oluline on jätkata uute ja laiendatud poliitikate ning meetmete arendamist, et tagada heitkoguste vähendamine ja süsinikdioksiidi sidumine, et saavutada kliimaneutraalsus vaid kahe ja poole dekaadi jooksul.
EEA «Trendid ja prognoosid Euroopas» aruanne käsitleb ajaloolisi trende, viimaseid arenguid ja prognoositavat edasiminekut kliimamuutuste leevendamisel, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendades taastuvenergia osakaalu ja parandades energiatõhusust. Aruanne põhineb ELi 27 liikmesriigi, viie EEA liikmesriigi ja üheksa Energialiidu lepinguosalise riigi andmetel.
Antud ülevaatega toetab EEA Euroopa Komisjoni ELi kliima- ja energiaeesmärkide täitmise hindamist. Oma tulevases eduaruandes ELi kliimameetmete kohta kasutab komisjon täiendava teabeallikana liikmesriikide hiljuti esitatud riiklikke energia- ja kliimakavasid.
Eesti trendid ja eesmärgid ning võrdlused EL-i tasemega on leitavad Keskkonnaagentuuri koostatavast Keskkonnaülevaatest.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)