:format(webp)/nginx/o/2024/10/31/16457001t1h8af0.jpg)
Antropoloogid on vaadanud läbi Mehhiko Yucatani poolsaare tiheda asustamata džungliala ning leidsid sealt iidse maiade linna, mille astmikpüramiidid võistlevad suuruselt ja arhitektuurilt selliste kuulsate paikade, nagu Chichén Itzá, Río Beci ja Tikali monumentidega.
Kuigi arheoloogilised välitööd alles ootavad algust, on kaugseiretehnoloogia andmetel võimalik juba koostada ülitäpseid maastikukaarte, mis paljastavad lopsaka metsakihi all peituvaid linnamaastikke.
Nii on leitud, et see roheline ja viljakas piirkond on kunagi olnud maiade tähtsaks keskuseks.
Uue leiuna kirjeldatud linn nimega Valeriana paistab silma oma kunagi tihedalt asustatud kesklinna ja ulatuslike äärelinnadega, mis ületavad suuruselt kõiki seni Belizes ja Guatemalas avastatud maiade asulaid.
Teadlased Ameerika Ühendriikidest ja Mehhikost on lugenud kokku vähemalt 6764 ehitist, mis olid seni võsa all peidus ja mida pole varem uuritud.
Alates 1940. aastatest on teadlased aimanud, et Yucatani poolsaare osad, sealhulgas Campeche ja Quintana Roo piirkonnad, olid maiade ajastul, eriti aastatel 250–900 m.a.j., tihedalt asustatud ja intensiivselt arendatud. Kuid poolsaare idaosa, sealhulgas Campeche džunglid ja Quintana Roo läänepiirkonnad olid seni teadlaste jaoks sisuliselt kaardistamata alad.
Kohalikud elanikud on samas juba ammu teadlikud, et selles piirkonnas leidub mingeid iidseid varemeid.
«Me ei leidnud ainult väiksemaid asulaid ja maakohtasid,» selgitab Luke Auld-Thomas Tulane'i ülikoolist ja Põhja-Arizona ülikoolist, «leidsime suure linna püramiididega, mis asub otse piirkonna ainsa maantee ääres, lähedal külale, kus inimesed on aastaid nende varemete vahel põldu harinud.»
«Valitsus ega teadlased polnud sellest teadlikud, mis paneb meid mõistma, kui palju on veel avastamata. Jah, suur osa leidudest on ilmselt veel meile teadmata,» lisas ta.
Esimene Auld-Thomase ja tema kolleegide kaardistatud maiade varemete ala asub just Río Becist lõunas ja idas. Río Bec on tuntud eelkõige oma ainulaadse arhitektuuristiiliga tempelpüramiidide poolest.
/nginx/o/2024/10/31/16457103t1h6e48.jpg)
Uus leiukoht koosneb lidaripildi järgi kahest kesksest paarispüramiidist, mille paigutus meenutab tihedalt asustatud põllumajandusliku asula mustrit, mida võib kohata ka Río Becis.
Maiade varemete teine plokk on suure linna keskpunktiks. Valeriana koosneb mageveelaguunist ja kahest monumentaalsete hoonetega keskusest, mida ühendab tihedalt asustatud ala.
Üks nendest keskustest kannab antropoloogide hinnangul kõiki klassikalise maiade poliitilise keskuse tunnuseid – seal on tempelpüramiidid, palliväljak, hooajaline veekogu, mitmed suletud platsid ja teetamm, mis neid ühendab.
Linnalik infrastruktuur katab kogu kaardistatud 16,6-ruutkilomeetrist ala. Piirkonnas leidub palju põlluseinu ja -terrasse.
/nginx/o/2024/10/31/16457168t1hcf25.jpg)
«Valeriana avastus rõhutab tõsiasja, et meie teadmistes suuremate maiade linnade paiknemisest ja suurusest on ikka veel olulisi lünki,» kirjutab uurimisrühm.
Kolmas ja viimane avastatud plokk aga erineb teistest oluliselt. Seal leidub vaid hajusalt asustatud maju, kuid pole ühtki monumentaalset ehitist või veehoidla struktuuri, mida lidaritehnoloogia abil tuvastada õnnestuks.
Mõned eksperdid väidavad siiski, et lidariga võiks näha Yucatani tihedamalt asustatuna, kui see tegelikult oli. Endiselt käib elav arutelu selle üle, kas suured maiade asulate leiukohad olid tõepoolest suurlinnad, kus elas palju inimesi, või olid need pigem eliidi keskused.
Uute leidude valguses järeldavad Auld-Thomas ja tema kolleegid siiski, et maiade madaltiheda asustusega linnad ja asulad olid kõikjal laialt levinud.
Uuring avaldati ajakirjas Antiquity.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)