Norra põhjapoolseimas piirkonnas asuv Svalbardi globaalne seemnepank, mille ülesanne on kaitsta põllukultuure katastroofide eest, võttis hiljuti vastu üle 30 000 uue seemneproovi. See peegeldab süvenevaid muresid kliimamuutuste ja toidujulgeoleku pärast.
Mure kasvab ⟩ Svalbardi «viimsepäeva seemnevaramu» sai hiigelkoguse uusi seemneproove
Svalbardi seemnepank on justkui inimkonna viimsepäeva aiand ja turvaline geneetiline kapsel, mida hoitakse juhuks, kui mõni katastroof, näiteks asteroidi kokkupõrge või kliimakatastroof, ähvardaks maailma põllukultuure.
Varem hoiti seal umbes 1,3 miljonit seemneproovi ligi 7000 taimeliigist, mis on saadetud sinna kogu maailmast. Eelmisel nädalal saabus sinna veel 30 000 uut seemneproovi. See kogus on üks suurimaid ühekordseid lisandusi, mida Svalbardi seemnehoidla on 2008. aastal avamisest saati saanud.
Hoidla koordinaatori Åsmund Asdali sõnul on viimaste annetuste koguse kõrval aga tähelepanuväärne ka see, kui paljud organisatsioonid üle maailma säilitavad omale seemnevarusid ja on nüüd oma väärtuslikku geneetilist materjali esimest korda Svalbardi hoiule andnud.
Viimane annetuste laine, milles osales 23 geenipanka, peegeldab kasvavat muret kliimamuutuste ja toiduga kindlustatuse üle. Seekord osales üks suurimaid annetajate gruppe alates 2020. aastast. Crop Trusti andmetel on maailmas üle 1750 geenipanga.
Ehkki Svalbard ei ole ainus koht, kus seemneid hoitakse, on selle ülesandeks eelkõige olla erakorraliseks kasutamiseks mõeldud varahoidla. Suurem osa seemnete säilitamise ja uurimise tööst toimub geenipankades, mis toimivad otsekui arvuti failisüsteem – andmed on kättesaadavad ja hõlpsasti kasutatavad. Svalbard sarnaneb arvutite välise kõvakettaga, mis on koht, kust saab vajalikud failid taastada, kui algsed andmed kaduma lähevad.
Viimastel aastatel on Svalbardi seemnehoidla laiendanud oma tegevusvaldkonda. «Meie eesmärk on jõuda arengumaadesse ja maapiirkondadesse, kus geenipangad võivad hävineda ekstreemsete ilmaolude, konfliktide või tehniliste probleemide tõttu,» ütles Asdal.
Seemnehoidla tegevust toetav Crop Trust ja Norra valitsus koos geneetika uurimiskeskuse NordGeniga näevad oma tööd kui võidujooksu ajaga, et kindlustada tulevaste põlvkondade toiduga varustatus.
Svalbard on koduks paljudele teistele olulistele arhiividele, sealhulgas Arktika veebiarhiivile, mis on suur andmesäilituskeskus. Ometi on Arktika kliimamuutuste tõttu silmitsi omaenda väljakutsetega. Möödunud aastal tõusis temperatuur Arktikas neli korda kiiremini kui mujal maailmas, mis põhjustas igijää sulamise ja 2016. aastal isegi väikese üleujutuse seemnepanga sissepääsu juures.
Siiski peaksid seemned jääma Svalbardi hoidlas turvaliselt alla nulli ka ilma elektrita, märkis Crop Trusti juht Stefan Schmitz. Kuigi 100-protsendilist kindlust pole olemas, on see üks turvalisemaid kohti maailmas, kus sellist ülesannet täita.
Maailma lõpp, vähemalt nii nagu inimesed seda tunnevad, ei pruugi tulla üheainsa katastroofi läbi. Geenipangad kaitsevad ka järkjärgulise kadumise eest. Nii nagu munade puhul on turvalisem, kui need on jagatud mitmesse korvi, kehtib sama ka seemnete kohta.
Üheks suuremaks ohuks on kliimakriis.
2023. aasta, ajaloo kuumim aasta, tõi Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel mõõduka või tõsise toiduga kindlustamatuse 2,3 miljardi inimeseni. Uuringud on näidanud, et enam kui kolmandik maailma puuliikidest on väljasuremisohus. Paljud hoidla uued seemned pärinevad piirkondadest, mida on tabanud hävitavad üleujutused või kuumalained, mis raskendavad põllukultuuride kasvatamist.
Vahetumad ohud tulenevad inimkonfliktidest. Sõda sunnib põllumehi põgenema ja pommitamine hävitab saake.
Svalbardi hoidlast tehti esimene väljavõte 2015. aastal pärast seda, kui Süüria kodusõda laastas Aleppo lähedal asuvat seemnepanka. Päästeseemned saadeti säilitamiseks Liibanoni ja Marokosse.
Sel aastal on seemneid saabunud ka Palestiina aladelt. Järgmisel aastal jõuavad mõned seemned ka Sudaanist, mida on laastanud nälg ja kodusõda.
On ka teisi muresid. Seemned ei säili igavesti ja suurtootmises kasutatavad geneetiliselt muundatud kultuurid on tihti välja tõrjunud vanemad sordid. See jätab kohalikud kokad ja aednikud, kes kasvatavad ja kasutavad traditsioonilisi seemneid, oluliseks lüliks mitmekesisuse säilitamisel.
Dr Schmitzi sõnul võib tuleviku kliimakindel põllumajandus sõltuda seemnetest, mida põllumehed on aastakümneid unarusse jätnud. Näiteks Tšaadist pärit 1145 seemneproovi on kohastunud karmidele kliimatingimustele ja võiksid olla kasulikud teadlastele, kes otsivad kuumakindlaid ja ebaregulaarse sademehulgaga kohanduvaid kultuure.
«Inimkond on unustanud, kui suur rikkus meil tegelikult on,» ütles dr Schmitz.
Allikas: croptrust.org ja forbes.com