Eestis on vaid üks väga heas ökoloogilises seisundis veekogum

Kevadel on Lemmjõe kurvid kenasti vaadeldavad. Vaade Oksa sillalt. Foto: Wikimedia Commons / SOOLAVARES

Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed, teatab keskkonnaamet.

Vee keemilist koostist, taimestikku, suurselgrootuid ja kalastikku uuriti 2017. aastal. Kogutud näitajate alusel anti veekogumile hinnanguks väga hea. Lemmjõgi_1 kogumi seisund on hea.

Mis siis teistel meie veekogumitel viga on?

2023. aasta seisuga on heas seisundis 52 protsenti pinnaveekogumitest (60 protsenti vooluveekogumitest, 10 protsenti seisuveekogumitest ja 0 protsenti rannikuveekogumitest). Seega poolte veekogumitega on kõik hästi. Näiteks Prandi jõgi Järvamaal või Paadrema jõgi Pärnumaal voolavad läbi metsade ja soode, kus esineb ka maade kuivendamist, põllumajanduslikku tegevust ja asulaidki, kuid jõgi suudab säilitada oma tervise, sest kõik toimib veel tasakaalukalt.

Lemmjõgi Võlli lähedal, aprill 2010. Foto: Wikimedia Commons / Zosma

Ega jõgedele peale vaadates üldiselt mured välja ei paistagi. Tõsi on see, et 48 protsenti pinnaveekogumitest vajavad tähelepanu ja hoolt. Aastasadade vältel oleme muutnud loodust läbi maade kuivendamise, veekogude ümberkujundamise, paisutamise jms teel. Lisaks on tehnoloogia- ja tööstuse areng käinud läbi pika tee ja enne praegusesse punkti jõudmist on palju reovett, saasteaineid, taimekaitsevahendeid jms otse veekogudesse ja ka põhjavette jõudnud. Täna tõdeme, et väga sageli on just need tegevused veekogu tervist halvendanud. Seejuures tuleb ka kaasajal ette hooletusest ja ükskõiksusest põhjustatud olukordi, kus juhtub täpselt neid samu asju, mis varemgi. Samas on ka tegevusi, millel on mõju, kuid mida ei saa päeva pealt lõpetada.

Võtame võrdluseks Võsu jõe, mis paistab eemalt peale vaadates olevat imekaunis kohas. Kui uurida veekogu tervislikku seisundit, peame tunnistama, et sinna ehitatud paisude tõttu kannatavad nii kalastik kui põhjaloomastik. Lisaks on jões liigselt üldfosforit, mis põhjustab veekogu eutrofeerumist. Eutrofeerumine tähendab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa veekvaliteedi halvenemise. See on juba ka silmaga nähtav ja tihti ninaga tuntav.

Lennukist pildistatud vaade Soomaa metsale ja jõele. Foto: Maa-amet

Hea on see, et pidevalt toimub tegevusi veekogude tervise parandamiseks

Kui soovid olla kaasatud protsessi, milles me uurime vete halva tervisliku seisundi põhjuseid ja kavandame parandustegevusi, siis ootab keskkonnaamet sind tutvuma veebilehega.

Parasjagu on käimas avalik väljapanek dokumentidele, millega oleme ette näinud ajagraafiku, tööplaani ja kaasamisplaani. Saad meile teada anda, kuidas oleks kõige parem veekogude ja põhjavee sõpru teemasse kaasata, vastates küsitlusele SIIN.

Mis seisundis meil veekogumid on, saab vaadata kaardiloost.

Külasta ka Lemmjõe keelemetsa õpperada ja vaata ise see ime üle!

Allikas: keskkonnaamet.ee