VAATA VIDEOT ⟩ Šveitsi tudengid tegid edukalt järgi Elon Muski tagasipöörduva raketi

Colibri on laskunud: tudengid tegid ära selle, millega Euroopas polnud keegi varem hakkama saanud. Foto: Gruyère Space Program

• See on nüüd Euroopa esimene püsti maanduv taaskasutatav rakett.
• Raha kulus palju vähem kui Elon Muski SpaceXil, lennuvahend on muidugi palju väiksem ka.

Tudengite rühm Šveitsi tehnoloogiainstituudist Lausanne'is (École Polytechnique Fédérale de Lausanne ehk EPFL) on läbi viinud Euroopa esimese edukalt lõppenud vertikaalmaandumise katse. Selle käigus lennutati üles ja maandati tudengite ehitatud taaskasutatav demonstraator Colibri, mis saigi nüüd esimeseks Euroopas. Ühe raketi maandumisjala külge oli kinnitatud ka tükike Šveitsi juustu, mis meenutab üht klassikalist Disney koomiksit.

«Raketihüppe» katse (hop test) on taaskasutatavate rakettide arendamisel võtmetähtsusega, nagu on näidanud Elon Musk ja tema ettevõte SpaceX oma Falcon 9 ja Starshipiga. Need katsed näitavad, kas rakett suudab pärast starti vertikaalselt tagasi maanduda, et seda saaks uuesti kasutada.

Šveitsi tudengid suutsid selles vallas edestada nii Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kui ka kõiki eraettevõtteid.

Colibri nime kandva 2,5-meetrise raketi lend toimus 18. oktoobril ning kestis kokku 60 sekundit. Selle aja jooksul tõusis lennuvahend 105 meetri kõrgusele, liikus seejärel 30 meetrit kagu suunas ja maandus edukalt püsti tagasi stardiplatsile.

Colibri: uus tehnoloogia ja suured saavutused

Gruyère Space Programi (GSP), mis loodi 2018. aastal, töötas Colibri välja eesmärgiga näidata, et ka tudengid on võimelised arendama ülikeerulisena tunduvat taaskasutatava raketi tehnoloogiat.

Colibri on varustatud kahekomponentse F-100 mootoriga, mis arendab stardihetkel 1,2 kN tõukejõudu. Huvi pakub ka asjaolu, et projekti arendati eelarvega alla 250 000 Šveitsi frangi ehk alla 270 000 euroga.

Colibri has reached 100 meters! 🚀🎉

In 60 seconds, it climbed to 105m, diverted 30m north, and safely landed back to its pad. This is the flight we promised from day one, while no reusable rocket has flown freely in Europe yet!

We did it with a tiny team and under 250kCHF! 😉 pic.twitter.com/efYgboBoaJ

— Gruyere Space Program (@GruyereSpace) October 17, 2024

Sümboolselt kinnitati ühe raketi maandumisjala külge viil Šveitsi juustu, mille saatus pärast katset pole veel teada. GSP president Jérémy Marciacq selgitas, et rühma eesmärk oli näidata, et tudengid on võimelised lennutama taaskasutatavat demonstraatorit enne Euroopa kosmoseagentuure ja eraettevõtteid. See õnnestuski.

Euroopa kosmosetööstus liigub aeglaselt järele

Euroopas töötab ArianeGroup taaskasutatava raketi Themise programmi kallal, kuid nende esimene «raketihüppe» katse lükati edasi aastasse 2025. Eelmisel aastal saavutas Euroopa kosmosetööstuses märgilise sündmuse PLD Space, kui nad käivitasid raketi Miura 1, mis on Euroopa esimene taaskasutatav suborbitaalrakett. Erinevalt Colibrist ei olnud Miura 1 aga mõeldud vertikaalmaandumiseks, vaid lihtsalt kukkus langevarjudega lööki pehmendades alla. Paraku toimus eelmisel aastal pärast vette laskumist leke ning kogu kupatus uppus ookeanisügavustesse.

Mis ootab ees GSP lennuaparaati?

Elon Muski jälgedes astudes on Gruyère Space Program suutnud luua tehnoloogia, mille baasil on rajatud ka idufirma PAVE Space. Kas nad ruttavad ette kõigist suurfirmadest ja Euroopa kosmoseagentuurist ning teevad valmis oma tagasipöörduva raketi?

Need küsimused olid korraks õhus, kuid tegelikult ei keskendu uus ettevõte täismõõdus taaskasutatavate rakettide arendamisele, vaid loodab Colibri tehnoloogiat inseneriteenustes ära kasutada. PAVE Space plaanib 2027. aastaks pakkuda kosmose jälgimis- ja seireteenuseid ning 2030. aastaks geostatsionaarsete satelliitide eluiga pikendavaid teenuseid.

Vaata videost, kuidas ajalooline hüpe toimus. Siit aga saab näha, milline nägi välja SpaceXi esimene hüpe tagasi stardiplatvormile.