Miks küll kevadel ja sügisel samad õhutemperatuurid nii erinevad tunduvad

Pilt on illustratiivne. Foto: Sina Schuldt/dpa

Sügise ja kevade ilmad võivad olla segadusttekitavad, eriti kui hommikune jahe ilm muutub päeval ootamatult soojaks. Sama temperatuur, näiteks 15 kraadi juures, võib sõltuvalt aastaajast tunduda hoopis erinev. Sellele on nii meteoroloogiline kui ka bioloogiline seletus.

Meteoroloogiline põhjus

Ilmajaamad mõõdavad õhutemperatuuri tavaliselt maapinnast umbes 1,8 meetri kõrguselt. Kuid maapinna temperatuur mõjutab meid samuti. New Hampshire'i meteoroloog Cyrena Arnold selgitab, et suvel maapind soojeneb, ent sügise saabudes jahtub see aeglasemalt kui ümbritsev õhk. See tähendab, et maapinna temperatuur järgib hooaegade muutusi viivitusega, mistõttu sügisel kiirgab maapind endiselt soojust, kuigi õhk on juba jahedam.

Mõju avaldab ka see, millest maapind koosneb. Kui maapind on soojem, kiirgab see õhku soojust, muutes õhutemperatuuri subjektiivselt soojemaks. Samuti mõjutab meid maapinna tüüp – linnatänavate asfalt ja betoon on oluliselt soojemad kui rohumaad või metsad, mistõttu võib linnas jalutades ilm tunduda soojem kui näiteks looduses matkates.

Bioloogiline põhjus

Kehatemperatuuri reguleerimisel mängib suurt rolli ka niiskus. Vana ütlus, et «asi ei ole kuumuses, vaid niiskuses», kehtib ka selles olukorras. Märg külm tundub üldiselt ebamugavam kui kuiv külm, sest energia ülekandmine toimub kolme oleku - tahke, vedel ja gaasiline - vahel. Gaasid muudavad temperatuuri kiiresti, vedelikud veidi aeglasemalt ja tahked ained kõige aeglasemalt. Kuigi niiskus on suviste ilmaprognooside ajal üldiselt suurem tegur, ei kao see jahedamal ajal maagiliselt ära. Nii nagu on olemas kuiv kuumus, on olemas ka niiske külm, mis võib füüsiliselt tunduda ebamugavamalt. Kuigi niiskust seostatakse enamasti suveilmadega, on see oluline ka jahedamal ajal. Kui su keha higistab, eraldub naha pinnale soojust ja see aurustub. Kui õhk on kuiv, toimub see aurustumine kiiremini, aidates keha jahtuda. Kui aga õhk on niiske, aurustub higi aeglasemalt, jättes keha jahedamaks ja niiskemaks.

Samuti tunneb inimene «märga külma» ebameeldivamana kui kuiva külma, kuna niiske õhk tõmbab kehast rohkem soojust, sundides keha kulutama rohkem energiat, et püsida soojana. See seletab ka põhjust, miks külma käes tekivad kananahk ja kerkivad kehakarvad – need püüavad kinni väikese koguse sooja õhku naha lähedal, et hoida keha soojas. Niiske külm õhk vajab aga rohkem energiat soojendamiseks, tekitades seeläbi intensiivsema külmatunde.

Keha kohanemine

Ka meie veresoonte asukohal on oma osa. Kapillaarid on pisikesed, õrnad veresooned, mis toimetavad kogu kehas hapnikku, toitaineid ja verd rakkudesse . Nad ühendavad arterid veenidega ja täiendavad vereringesüsteemi. Arnoldi sõnul on meie aju nagu termostaat, mis ütleb meile, kas meil on soe või külm, kapillaarid töötavad nagu küttekeha või konditsioneer.

Keha kohaneb vastavalt hooajale – soojal ajal on kapillaarid naha pinnale lähemal, aidates soojust eraldada. Külmematel kuudel tõmbuvad need aga sügavamale, isoleerides keha ja vähendades soojakadu. Need tundmused on ka teataval määral individuaalsed. Mõned inimesed tajuvad oktoobris 15 kraadi külmemana, tõenäoliselt seetõttu, et nende kapillaarid on veel lähemal naha pealispinnale ja ei ole veel sügavamale meie naha sisse läinud. Samas võib 5-kraadine ilm veebruaris tunduda pigem t-särgi ilmana, sest meie keha on üldiselt külma temperatuuriga rohkem harjunud. 

Kuna sama temperatuur võib erinevatel aastaaegadel tunduda erinev, on sügisel ja kevadel kasulik kanda kihilist riietust ja olla seeläbi paremini valmis temperatuurimuutuste karusselliks.

Allikas: Popular Science