/nginx/o/2023/05/21/15337482t1h6236.png)
/nginx/o/2024/10/23/16436591t1he6fc.jpg)
Hambaharjadelt ja dušiotsikutelt on leitud sadu baktereid nakatavaid viirusi. Selle pärast ei maksa aga muretseda, sest viirused ei ole inimestele kahjulikud. Nende uurimine võib paljastada uusi viise ravimiresistentsete bakterite hävitamiseks.
NEW SCIENTIST ⟩ Sa paned iga päev endale suhu sadu viiruseid
Juba praegu on teada, et meie hambaharjad ja dušiotsikud on meie suust ja veevarudest pärit baktereid täis. Kuid me teame vähe viirustest, mis samuti neil pindadel elavad.
Parema pildi saamiseks testisid Illinoisi Northwesterni ülikooli teadlane Erica Hartmann ja tema kolleegid USA vannitubades 92 dušiotsikut ja 36 hambaharja.
Proovidest DNA sekveneerimisega leidsid teadlased rohkem kui 600 viirust, mis teadaolevalt nakatavad baktereid, mida nimetatakse bakteriofaagideks.
Enamik viirusi pärines hambaharjadelt ja paljusid polnud varem kirjeldatud.
Teadlased ei testinud, kas viirused mõjutavad tuhandeid baktereid, mille nad samuti leidsid, kuid bakteriofaag kipub tegema ühte kahest asjast, ütleb Hartmann.
See võib kaaperdada bakteri molekulaarse masinavärgi, et teha endast koopiaid, ja seejärel tappa bakteri, kui see väljub. Või võib see integreeruda bakteri genoomi ja muuta bakterite käitumist.
Bakteriofaagid asuvad tõenäoliselt kodus igal niiskel pinnal, näiteks valamutes ja külmikutes. «Eeldatavalt kohtame neid absoluutselt igal pool,» ütleb Hartmann.
Tehtud bakteriofaage saab kasutada bakterite hävitamiseks, kui antibiootikumid ebaõnnestuvad, nii et nii paljude uute avastamine võib osutada rohkematele ravimeetoditele, ütleb Dirk Bockmühl Rhine-Waali rakenduskõrgkoolist Saksamaal.
Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Sten Kohlmann.